Veebi-eelsed kommuunid

Written by janny

See on ITSPEA kursuse teise nädala blogi postitus.

Kuna mina ise olen noorem kui veeb siis kohe peast ei oska nimetada kombeid/tehnoloogiaid või asju mis on vanemad kui veeb ja siiani elus. Muidugi selge see, et kuna veebi jalgadeks on interneti tehnoloogiad nagu TCP, IPv4, DNS siis need kõik on vanemad kui veeb ise.

IRC

Tehnoloogiaks mis on vanem kui veeb ja siiani alles valisin IRC'i. IRC ehk Internet Relay Chat on järjekordne põhjanaabritelt tulnud asi. Loodud Jarkko Oikarinen'i poolt aastal 1988 ehk tsipa enne veebi sündi. Lühidalt on tegu jututubade süsteemiga mis tänapäeval võib tunduda väga primitiivne aga sellel on oma võlu.

Minu jaoks jäi jututubade tipp hetk kuskile enne 2010 aastat kus sai väga intensiivselt jutustatud. Ka praegu on mul weechat seadistatud ja vahest istun Libera.chat võrgus. Libera.chat on vabavara projektidele suunatud ja on koht kuhu kõik kolisid peale FreeNode võrgu kaaperdamist.

Lapsena kui sai Windows'i veel kasutatud siis mäletan veel mIRC kasutamist ja zone.ircworld.org serverit. IrcWorld vist on manala teed läinud ja ei toimi enam, vähemast minul hetkel ei õnnestunud ühenduda. Kunagi oli seal küll vahva seltskond eestlasi koos. Mäletan ka, et mingi hetk sai kasutatud IRC'i piraatluse tööriistana, sest eksisteerisid kanalid kus teistelt kasutajatelt sai laule ja muud sodi alla laadida.

IRC tipphetk vist oli kuskil milleniumi ajal kui kasutajaid oli miljoneid. Praegu tundub avalikes võrkudes umbes 100 000 kasutajat keskmiselt olema. Suuresti ma arvan, et sööb IRC numbreid Discord oma ülipopulaarsusega. Discord muidugi on kõik ühe korporatsiooni oma ja kui mõne nende reegli vastu eksid võid saada igavese blokeeringu nende teenustest ja muud riskid mis tulevad kõik munad ühes korvis situatsioonist. Matrix võiks olla õige alternatiiv IRC'ile mitte Discord oma suletud ökosüsteemiga.

USENET

Usenet uudisgruppide süsteemi kirjeldaksin kui hajutatud foorumit, vähemalt selline oli ta kunagi. Enne 1993. aastat oli Usenet rohkem akadeemilise diskussiooni pidamise koht. September 1993 lisas AOL(USA dial-up interneti teenusepakkuja) oma kasutajatele ligipääsu Useneti, millega algas 'Eternal September'. Enne seda oli iga september märgatud kasutajate kasvu, sest septembris alustasid uued üliõpilased ja nad said ligipääsu Useneti. Nüüd aga peale AOL'i Usenetti ligipääsu andmist hakkas aga kasutajate arv hoopis stabiilselt kasvama mis mõjus halvasti väikestele kommuunidele mis olid tekkinud Usenetis. Teine surmahoop tuli siis kui nutikatelt inimestel tuli idee, et binaarseid andmeid saab ju tekstina kodeerida ja siis saab neid Usenetis jagada teistega. Millega algas piraatluse võidukäik Usenetis.

Kahjuks mina isiklikult tipp-hetkedel Useneti kasutada ei saanud, sest mind ei eksisteerinud siis. Küll olen kunagi maksnud ligipääsu eest, et piraatluse otstarbel seda kasutada. Eks vahest internetist midagi otsides olen sattunud Useneti arhiivide otsa nagu Google Groups ja narkive.com ja siis on põnev lugeda, nagu omamoodi interneti arheoloogia. Narkive.com on näha ka, et täitsa eestlaste kommuun on eksisteerinud mingi hetk Usenetis.

Mina siin panen ta oma surnud tehnoloogiate kategooria alla aga tegelikult seda kasutatakse aga lihtsalt failide jagamiseks. Need ajad kus meile kuulsad nimed seal arvamust avaldasid ja oma projekte nagu Linux'i tuum ja GNU hurd avalikustasid on kahjuks möödas. Nüüd on seal ainult spämm ja autoriõigustega kaitstud materjalid.

Kogu see informatsioon usenetis kokku vist on juba üle ühe exabaidi. Mis tähendab, et selle talletamine on kulukas teenusepakkujatele ja ligipääsu eest peab tänapäeval juba maksma (ennemuistsel aal olid vist kõikidel Eesti interneti teenusepakkujatel oma klientidele tasuta peegelserverid). Teine asi mille eest raha küsitakse on otsing. Kuna seal on postituse suuruse limiidid siis failid jaotatakse mitme postituse peale ja nende kokku panemiseks pead õiged jupid alla laadima. Otsingumootor mis need jupid kõik üles otsib ja sulle nimekirja serveerib tahab ka suure tõenäosusega sinult selle eest raha. Kokkuvõttes usenet pole see mis ta kunagi oli, nüüd on ta veider piraatluse viis mille eest peab ka maksma.

Allikad