J.T. blog

Menu

Menu

  • Blog
  • Feed
  • Log in

Recent Posts

  • Kui internet oli koht
  • Nädal 15: Eetika ja IT
  • Nädal 14: Andmeturve…
  • Nädal 13: Teistmoodi IT
  • Palantir manifest

Archive

  • May 2026
  • April 2026
  • March 2026
  • February 2026

May 2026

  • Kui internet oli…

    Sattusin ühe toreda blogi postituse peale mis andis kohe hea annuse nostalgiat: When the Internet Was Place. Nostalgia laks ka minu lapsepõlvest. Artikkel Raleigh Adamsi poolt kirjeldab aega enne kui internet muutus meid kõikjal ümbritsevaks väljaks. Aega kui internet oli koht mida sa külastasid ja tal oli lõpp. Aega millal internetti minekuks pidid minema kooli arvutiklassi(kus meil vähemalt oli piiratud aeg) või vähemasti minema kuskile elutoa nurka kus arvutil oli oma pühapaik. Igatahes kuskile minema, et jõuda internetti. Nüüdseks oleme kõik need "takistused" eemaldanud ja internet on maksimaalselt kahe nupuvajutuse kaugusel, taskus telefonis olemas. Praegust interneti kirjeldab Adams keskkonnana kus inimesed jälgivad ja neid endid jälgitakse(mõtle jälitustegevus mitte instagrami jälgijad). Algoritmid jälgivad meie igat sammu internetis ja kohanevad meie käitumise järgi. Internet ei ole enam kuskil eemal arvutitoas ja ei jää sinust maha kui sealt ära tuled. See, et…

    Permanent link to “Kui internet oli koht”
  • Nädal 15: Eetika ja…

    Viimane nädal ITSPEA kursusel on jäetud kõige suurem pähkel pureda. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline või mitte? Tunnen, et selle lahkamiseks kuluks ära üks filosoofia kursus ülikoolist aga samas siis võib juhtuda, et silmapiir laieneb ja vastamine läheb hoopis veel raskemaks. Õnneks on küsitud arvamust mitte õiget vastust. Kohe kiire vastus oleks, et tehnoloogia ei saa olla ebaeetiline minu arvates. Sellepärast, et tehnoloogial puudub võimekus ise mõelda ja otsuseid teha. Nii nagu me ei saada relvasid mida on mõrvas kasutatud giljotiini alla ei saa me ka tehnoloogiat süüdistada ebaeetiline olemises. Nende tööriistade kasutaja saab olla ebaeetiline kui ta on võimeline mõistma oma tegusid ja tagajärgi. See aga ei tähenda, et ma ei saaks anda hinnangut mingile tehnoloogiale. Nii nagu pehme varrega kirves oleks halb enamuse inimeste meelest saab öelda ka, et mingi tehnoloogia, algoritm või programm on halb ja oma tööülesandeks sobimatu või lausa aktiivselt inimestele kahju tegev…

    Permanent link to “Nädal 15: Eetika ja IT”
  • Nädal 14…

    Valisin oma suuremaks IT-turvariskiks pettused, millele lahendusi otsida Mitnicki valemi järgi. Pettuste teema on lai samas on mingid kindlad mustrid mida enamus pettureid jälgib. Petukõned Eestis hetkel vaieldamatult kõige levinum pettus. Politseid andmetel peteti 2025. aastal välja inimestelt üle 29 miljoni euro petukõnede ja investeerimispettustega samas petukõnede osakaal on suurem. Paljuski on tehnoloogia meid siia olukorda toonud siis head tehnoloogilist lahendus ma ei kujuta ette. Panga poolelt on küll raske vist väga tehnoloogiaga aidata, sest lõpuks teevad tehinguid ohvrid tavaliselt ise, või siis võtavad oma raha välja ja viivad kuskile pakiautomaati. Pidevalt väidetakse, et telefoni numbrite võltsimine on väga lihtne siis ehk peaks selle vastu midagi tegema. Ainuke lahendus mis minu meelest võiks aidata, et telefoni rakenduses saaks juba märku anda, et asi kahtlane ja siis piisavate häälte puhul kohe rämpsu suunata need numbrid. SMSid lähevad rämpsu automaatselt siis miks…

    Permanent link to “Nädal 14: Andmeturve: tehnoloogia, koolitus ja reeglid”
  • Nädal 13…

    Minu lähenemine ligipääsetavuse parandamiseks oleks kahe osaline. Teadlikkuse suurendamine Tihti jääb ma kardan kogu see asi juba teadmatuse taha, ei nähta enda vaatepunktist kaugemale või ei osata teha midagi ligipääsetavuse parandamiseks. Hea oleks kui inimesed juba kohe alguses mõtleks kuidas teha asja nii, et süsteem kõigile kasutatav oleks. Ligipääsetavus ei tohiks olla mingi järelmõte millega tegeleda kui aega üle jääb. Selle jaoks võiks olla suurem rõhk koolitamisel, et millised erivajadused on olemas ja kuidas teha, et asi ikka ligipääsetav oleks neile inimestele. Näiteks see semester on minul ka Veebitehnoloogiad (ICD0007) kursus, seal võiks näiteks üks nädal olla keskendunud ligipääsetavusele, praegu ma ei mäleta, et seal üldse oleks sellest juttu tulnud. Ja muidugi samamoodi võiks inimesi koolitada ka väljaspool ülikooli kindlasti. Käte väänamine Avalikus sektoris usun, et mingeid vabandusi pole ja siin peaks kõik süsteemid kõikidele maksimaalselt kasutatavad olema mis…

    Permanent link to “Nädal 13: Teistmoodi IT”

April 2026

  • Palantir manifest

    Minu mõte läheb kohe kurjamitele kui ma kuulen sõna manifest. Esimene mis pähe tuleb on kohe Unabomber manifesto kus terrorist Ted Kazinsky kritiseerib tehnoloogilist ühiskonda aga võiks hoopis tulla Manifest kõigile Eestimaa rahvastele mis meile oma riigi andis. Igatahes on Palantir Technologies X platvormi kaudu avaldanud oma mingi veidra manifesti. Mis on Palantir Palantir oli Sõrmuste isandast mingid suured kivid/kristallid millega näeb kaugele teiste kivide juurde ja mingi mõtetega suhtlus on ka kahe kasutaja vahel võimalik. Probleem oli selles, et kuigi kivid olid võimsaid siis üks neist oli kurja võluri Sauroni käes ja Sauron siis mõjutas teisi kasutajaid. Palantir Technologies Palantir Technologies on Peter Thiel, Alex Karp jt. poolt asutatud ettevõte mis loob tarkvarasüsteeme mis võimaldavad võtta palju andmeid ja siis neid koondada/otsida/filtreerida/teisendada jne. Nii kirjeldatuna ei tundugi see midagi halba aga tegelikult müüakse siiski massilise jälgimise ja luure…

    Permanent link to “Palantir manifest”
  • Hackers & Painters

    Valisin raamaturetsensiooniks Paul Grahami Hackers & Painters. See raamat on Grahami essee kogumik kus iga peatükk on üks tema essee. Valisin selle raamatu, sest olen argumenti kuulnud ka varem, et arendajad on tegelikult rohkem maalikunstnikega sarnased kui inseneridega. Lisaks juba Sissejuhatus infotehnoloogiasse aine raames õppejõud Tanel Tammet lasi lugeda paari Grahami esseed, mis olid päris huvitavad minu meelest. Why Nerds Are Unpopular Esimene peatükk oli nohikute mitte-populaarsusest põhi- ja keskkooli tasemel. Minu mulje Eesti koolisüsteemist ei kattu sellega, mis Graham kirjutas, et targad inimesed pole populaarsed. Kohati mul oli tunne, et see keskkond mis ta kirjeldab on rohkem nagu Hollywoodi filmist, mis võib olla sellepärast, et Ameerikas see koolielu ongi selline. Hackers and Painters Selle peatüki järgi on ka raamat nimetatud. Mina ennast kunstnikuks ei pea aga samas pean tõdema, et kipun nõustuma Grahami argumentidega. Me kõik tahaksime olla insenerid suure i'ga…

    Permanent link to “Hackers & Painters”
  • Nädal 12: Inimese…

    ÕIS2 Kehva kasutatavusega lehti on kindlasti internetis üüratu arv. ÕIS2 tegelikult täidab ka oma ülesannet, vähemalt siiamaani olen saanud õpingukava esitatud õigeks ajaks ja pole veel sellepärast välja visatud. Mind häirib ÕISi puhul, et see on ühelehe rakendus ja keegi pole sellepeale tulnud, et edasi tagasi nupud töötaks. Vahest tahaks minna tagasi eelmisele lehele aga siis satud hoopis lehele kus olid enne ÕISi avamist. Asja teeb minu jaoks hullemaks, et ma õpin TEHNIKA ülikoolis ja sellepärast on ka selline rätsepa lapsed käivad paljajalu tunne sellest. Samas see ÕIS2 on vist mingi asutuste ülene asi, sest vähemalt TÜ ja TLÜ on ka mingi ÕIS2 kasutusel. Lohutan ennast sellega, et see pole tegelikult minu kooli poolt tehtud. Robert Laursoo blogis nägin, et eelmises ÕIS variandis oli ka päris hea statistika saadaval ainete läbivuse jne kohta. Mina ÕIS2 pole selliseid andmeid kahjuks leidnud aga ülimalt uudishimuliku inimesena nii väga sooviksin. Kokkuvõttes ajab see ÕIS2 oma asja…

    Permanent link to “Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus”
  • E-ITSPEA 11…

    Selle nädala ülesandeks on uurida ühe tarkvara arendus- ja ärimudelit. Neovim Ma valisin selleks Neovim'i. Valisin selle, sest ise aktiivselt kasutan Neovim'i ja usun, et keegi teine ka ei vali seda samas. Neovim on klassikalise Vim tekstiredaktori edasi arendus. Arendusmudel Neovim lähtekood on Apache 2.0 litsentsi all, samas Vim projektist pärit osad on endiselt Vim'i enda litsentsiga. Projektil on hetkeseisuga 26 põhihooldajat kes on oma staatuse saanud suurte panuste eest. Kuna tegu on vabavaraga siis otseseid tööülesandeid keegi ei jaga samas eksisteerib tegevuskava kus on kirjas projekti kõrgema taseme sihtmärgid mille poole püüeldakse kollektiivselt. Peale põhihooldajate on Github'i andmetel projekti veel panustanud üle 1700 erineva kasutaja. Ma arvan, et seda mudelit võiks nimetada Eric S. Raymondi järgi turu(bazaar) arendusmudeliks, sest inimesed tegelevad nende murede kallal põhiliselt ikka mis neid paeluvad nagu vabavara projektides tavaliselt. Ärimudel Traditsioonilises…

    Permanent link to “E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid”
  • Erakopeerimise tasu

    Hetkel on aktuaalne sellise maksu tõus millest paljud isegi ei tea, mina kutsun seda salvestusseadmete maksuks. See tasu on vist meile peale surutud euroopa õigussüsteemist ja on mõeldud kompenseerima autoritele seda, et sul on võimalik teha autoriõigustega kaitstud teostest koopiaid ilma autori loata. Tasu suurused otse riigiteatajast: salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart; salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot. Tasu kogutakse aasta peale kokku kuskile 2 miljoni euro juurde. Varem oli nutitelefonide pealt kogutav tasu 3.5 eurot tüki eest aga see suureneb 6 euro peale esimesest juulist 2026. Turu-uuringute AS'i uuringu järgi on üks kuuest inimesest eelmine aasta internetist tasuta muusikat allalaadinud. Minu arvamus on, et see maks on jaburus…

    Permanent link to “Erakopeerimise tasu”
  • Nädal 10: Võrkude…

    Ülesanne oli lugeda Eben Mogleni 1999. aastast pärit artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. Serveering Enne sisuni jõudmist ma laidaks natukene seda seda lehte ennast kust artikkel kättesaadav on. See laeb kuidagi dünaamiliselt lehe sisu ja sellepärast ei toiminud Firefoxi Reader Mode, mida mulle meeldib kasutada lugemiseks. Illegaalsed bitiread Moglen kirjutab, et kõik andmed arvutites on lõpuks lihtsalt suurte numbrite jadad aga samas juriidiliselt tehakse vahet mida see number kodeerib. Autori argument on, et juriidilised süsteemid mis põhinevad jäikade asjade lahtritesse paigutamisel on ebastabiilsed ja lõpuks lagunevad. Mina arvan, et oluline on siiski mida see informatsioon kodeerib ja kuidas seda esitletakse. Kui ma tõmban kuskilt mingi bitid ja need juhuslikult on näiteks samad mis mingil laulul aga mina kasutan neid bitte hoopis näiteks mingi pildi failina siis ma ei usu, et loo autoril tohiks mingeid õiguseid nende bittide üle olla. Kui ma…

    Permanent link to “Nädal 10: Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini”
  • Nädal 9: IT…

    Nädal 9 ülesanne on leida kaks IT-juhti kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Väga huvitav ülesande püstitus, sest mina isiklikult ei ole väga kursis IT-juhtidega. Markus Villig Ma suur jagamismajanduse fänn ise ei ole ja kuulus lause "You'll own nothing and be happy" annab rohkem düstoopia võnkeid kui positiivseid emotsioone. Samas siiski leian, et Markus Villig on tõeline arengumootor olnud juhina. Kuidas muidu seletada millise võimsa impeeriumi ta on teinud oma esialgsest gümnaasiumi õpilastööst mTakso. Võib isegi mõelda nii, et tegelikult ju ükski asi millega Taxify/Bolt tegeleb polnud nende enda unikaalne idee, Uber ja DoorDash mõlemad on asutatud enne Bolti. Siiski on Bolt vallutanud palju suuri turge Villigu juhtimisel, ta on võtnud need ideed ja lennanud nendega kõrgelt. Arengumootoriks nimetaks teda veel sellepärast, et nad pole loorberitele puhakama jäänud vaid katsetatakse erinevaid asju, et innovatsioonil sabas püsida. Sean Parent Sean Parent on vanem-juhtivteadur…

    Permanent link to “Nädal 9: IT juhtimine ja riskihaldus”

March 2026

  • Nädal 8: IT proff…

    Kuna ma isiklikult ei ole IT professionaal ehk keegi mulle arvutiga töötamise eest palka ei maksa kahjuks (aga avatud võimalustele kui keegi soovib maksta mulle :) ). Siis siit on oodata rohkem minu arvamust kui fakte ja vabandust kui hallutsineerin nagu suur keelemudel. Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Kutsekõrgharidust kui sellist vist Eestis enam ei eksisteeri paarkümmend aastat juba. Tavalise bakalaureuse ja rakenduslikukõrghariduse vahe on vist enamasti praktika mahus, sest mõlemad lõppevad siiski bakalaureuse kraadi omastamisega. Seega nende vahel mingeid võrdlus pole vast vaja tuua ja asi on puhtalt maitses ja selles mis kus pakutakse. Üks osa minu motivatsioonist asuda ülikoolis õppima IT asja oli OSKA IKT-sektori raporti lugemine. Sealt ma nägin, et ainult 4% IKT-sektori töötajatest oli põhiharidusega. Ja täpselt nii vähe haridust oli ka minul kui ma seda raportit lugema sattusin. Vaata järgnevat kuvatõmmist raportist: See oli nagu välk selgest…

    Permanent link to “Nädal 8: IT proff, kes see on?”
  • Naatan Nohiku…

    Ärivaraline litsents Soovitaks ärivaralist litsentsi juhul kui Härra Nohik kavatseb oma tarkvara müüa samamoodi nagu poes müüakse pätsi leiba. Tal võiks siis olla rakendus mis on unikaalne ja piisavalt suuremahuline, et inimesed on valmis selle kasutamise eest maksma vähemalt korra (muidugi tänapäevases SaaS maailmas pigem autor ei nõustu ainult korra tasu saama vaid eelistaks seda iga kuu). Toode võiks tõesti olla eriline siis oma võimaluste/võimekuse poolest. Alternatiivne põhjus võiks olla kui ta ei soovi oma lähtekoodi avalikustada mingil põhjusel, näiteks tunneb häbi koodi pärast vms aga siiski soovib valmis programmi anda teistele kasutamiseks. Muidugi mina kes ma kasutan palju avavara (piinlik aga vist esimest korda kohtan sellist sõna) paluks Härra Nohikul peale seda kui tema programm on oma elu ära elanud avada selle lähtekood siiski avalikusele näiteks GPL litsentsiga. No lihtsalt ühiskonna hüvanguks või nii. Mulle väga meeldib, et id Software on oma vanad mootorid GPL…

    Permanent link to “Naatan Nohiku litsentsivaliku dilemma”
  • Vanusekontroll…

    Peale uudistega tutvumist olen saanud jällegi pettumuse. Suur-korpo Meta on edukalt ostnud omale kasuliku seaduse California osariigis, millega vanusekontrolli probleem lükatakse operatsioonisüsteemi pakkujate kaela. TBOTE projekt on teinud uurimistööd selle konkreetse ja teiste analoogsete seaduste toetajate kohta ja sealt tagant tulevad välja Meta, Snap, X ja teised sotsiaalmeedia platvorme haldavad korporatsioonid. Meta üksi on kulutanud lobistide peale üle 20 miljon aastas selle nimel. On ilmselge, et see seadus on kasulik neile, sest saavad vastutuse ära enda kaelast kellegi teise kaela lükata. Üksi Redditi kommentaar tõi sellise analoogi: see on sama kui striptiisi klubi laseks turvamehed lahti ja siis vinguks, et ühistransport ei kontrolli vanust enne kui inimesi klubi juurde sõidutab. Selline asi mind tegelikult üldse ei huvitaks aga tundub, et Linuxi kasutajana ka minul siiski pole pääsu. Need seadused mingeid erandeid ei tee. Õnneks on ka palju kriitikat saanud arendajad kes…

    Permanent link to “Vanusekontroll tuleb, vist”
  • Tarzan juuramaailmas

    E-ITSPEA nädal 6 Mis mina muudaks intellektuaalomandimudeli komponentidest on autoriõigus ja patendid Autoriõigusega on lihtne, ma arvan, et see ei peaks olema nii pikk. Kui peaks kuskile piiri tõmbama maha siis sinna kuskile autori elu ea juurde. Kui su vanaisa kirjutas hea raamatu siis vabandust aga sina kaks generatsiooni edasi mingit eksklusiivset õigust ei vääri selle eest mis keegi ammu enne sind tegi. Kui asja mõte on, et autoritel on võimalus oma loomingult teenida siis olgu ka nii. Mitte, et mingi hingeta suur korporatsioon hoiab kõhh Disney kõhh kümne küünega kinni õigustest teostele mis loodi sada aastat tagasi juba. Teine kirstunael on see, et nende autoriõiguste seaduste eest on just võidelnud inimesed ja korporatsioon kes omavad õiguseid teostele mille on loonud keegi enne neid. Lisaks kõik see värk areneb nii kiirelt, kas üldse leidub mõni näiteks 75 aastat vana film mille vaatamise eest keegi veel oleks nõus maksma, et võib olla seal polegi tegelikult midagi kaitsta ja…

    Permanent link to “Tarzan juuramaailmas”
  • The End Is Near

    E-ITSPEA nädal 5 Tea, kus asud küberruumis Virginia Shea netiketti kolmas reegel: "tea, kus sa oled", võiks olla tänapäeval sama tähtis kui ta oli 90-ndatel. Shea peab selle reegli all silmas, et viisakus reeglid varieeruvad olenevalt kohast ja suhtlus vormist. Viisakusreeglid ikka varieeruvad olenevalt keskkonnast aga võrreldes aastaga 1994 tasuks veel välja tuua, et palju on jama internetis millest ei peaks üldse välja tegema. Ei ole mingit kasu suhelda inimestega või reageerida üldse nende postitustele kes teevad seda ainult raha teenimise eesmärgil. Nimelt Meta ja X maksavad mingile kontingendile raha selle järgi kui palju nende postitustele reageeritakse. See on hea motivaator postitada asju mis on näiteks ilmselgelt valed, et inimesed jookseks kommenteerima ja autorit parandama, mõistmata, et see oligi autori kuri plaan algusest peale. Kiire kokkuvõte: tea kus oled internetis ja enne kohaliku netiketti pärast muretsemist tasub mõelda kas üldse autoriga suhtlemine on…

    Permanent link to “The End Is Near”
  • Nädal 4…

    Pealkirjast Ma ei tea kus ma seda sõna kohtasin aga röövkapitalism on lihtsalt nii ilus sõna, et ma tahtsin seda täna kasutada. EKI järgi kasutatakse sõna röövkapitalism seadustega reguleerimata majanduse kohta. Jälgimiskapitalism Ma ei oska hinnata kui suur probleem jälgimiskapitalism Eestis on, sest ma ei ole tundnud, et mõni platvorm või teenus teaks liiga palju minu kohta. Teine probleem on, et andmete kogumisest ei jää kuskile jälge. Kolmas probleem on, et minu andmete profileerimiseks või nendega kauplemiseks pole mind vaja, kõik käib sujuvalt kuskil kaugel kus mulle midagi teada ei anta. Eestis võib kõige andmenäljasemaks entiteediks pidada vist tegelikult riigiaparatuuri. Kuigi seda kõike tehakse inimeste ja ühiskonna hüvanguks, mitte kapitalistlikult kasumi teenimiseks siis ma arvan, et see tasub ikka mainimist. Juba 90'ndatel oli meil ju suur skandaal Imre Perli koostatud "superandmebaasi" pärast. Mina mäletan linna legendi, et see andmebaas valmis alt hõlma riigi…

    Permanent link to “Nädal 4: Röövkapitalism ja meie andmed”

February 2026

  • Nädal 3: Uus meedia

    Eesti Keele Instituut Arvan, et Eesti Keele Instituuti juba ei saa süüdistada uue meediaga mitte kaasas käimises või mitte omaks võtmises. Kui koolis tuli kasutada kohmakat õigekeelsussõnaraamatut siis tegelikult on õigekeelsussõnaraamat ja teised sellised teosed üsna kaua juba internetist saadaval olnud. Minu meelest aga tõeline läbimurre on olnud Sõnaveeb, mis on väga mugav kasutada ja näeb ka modernne välja ja hõlmab endas mitut varem paberil ilmunud sõnaraamatut. Lisaks on osadel sõnadel võimalik ka kuulata korrektset hääldust. Kuna minu IT terminoloogia on kõik inglise keelsest internetist siis pahatihti on vaja otsida eesti keelset vastet ja esimene koht kuhu vaatan on sõnaveeb. Tihti lugu piisab juba inglise keelse sõna otsimisest kui saab sealt eesti keelse vaste oma päringule. Lisaks on Eesti Keele Instituut võtnud omaks uue meedia veel sügavamalt Ekilex näol. Ekilex on Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteem kus spetsialistid ja muud huvilised saavad…

    Permanent link to “Nädal 3: Uus meedia”
  • Veebi-eelsed…

    See on ITSPEA kursuse teise nädala blogi postitus. Kuna mina ise olen noorem kui veeb siis kohe peast ei oska nimetada kombeid/tehnoloogiaid või asju mis on vanemad kui veeb ja siiani elus. Muidugi selge see, et kuna veebi jalgadeks on interneti tehnoloogiad nagu TCP, IPv4, DNS siis need kõik on vanemad kui veeb ise. IRC Tehnoloogiaks mis on vanem kui veeb ja siiani alles valisin IRC'i. IRC ehk Internet Relay Chat on järjekordne põhjanaabritelt tulnud asi. Loodud Jarkko Oikarinen'i poolt aastal 1988 ehk tsipa enne veebi sündi. Lühidalt on tegu jututubade süsteemiga mis tänapäeval võib tunduda väga primitiivne aga sellel on oma võlu. Minu jaoks jäi jututubade tipp hetk kuskile enne 2010 aastat kus sai väga intensiivselt jutustatud. Ka praegu on mul weechat seadistatud ja vahest istun Libera.chat võrgus. Libera.chat on vabavara projektidele suunatud ja on koht kuhu kõik kolisid peale FreeNode võrgu kaaperdamist. Lapsena kui sai Windows'i veel kasutatud siis mäletan veel mIRC kasutamist…

    Permanent link to “Veebi-eelsed kommuunid”
  • Noppeid IT ajaloost

    Revolutsiooniline idee Revolutsiooniliseks ideeks mis muutis IT-maastiku valisin hajus versioonihaldussüsteemi Git. Kuigi Git ei olnud esimene hajus versioonihaldussüsteem, siis tänaseks päevaks on Git enim kasutatav versioonihaldussüsteem. Esimene oli BitKeeper, mille esimene versioon nägi ilmavalgust 4. mail 2000. aastal. Tervelt viis aastat enne kui Linus Torvalds otsustas oma hajus versioonihaldussüsteemi prototüübi luua. Huvitavaks teeb asja see, et Linus Torvaldsi loodud ja juhitud Linuxi tuuma projekt kasutas BitKeeperit aastatel 2002 kuni 2005. BitKeeper oli tasuline ja suletud lähtekoodiga kommerts projekt mida lubati teatud Linuxi tuuma arendajatel rangetel tingimustel kasutada. Tingimused olid, et need tuuma arendajad ei tohi arendada BitKeeperiga konkureerivaid süsteeme ega pöördprojekteerida BitKeeperi suletud protokolli. 2005 aga ühte tuuma arendajat süüdistati protokolli pöördprojekteerimises ja tasuta litsentsid BitKeeperile tühistati. Linus Torvalds oli sunnitud…

    Permanent link to “Noppeid IT ajaloost”