J.T. blog

E-ITSPEA nädal 6

Mis mina muudaks intellektuaalomandimudeli komponentidest on autoriõigus ja patendid

Autoriõigusega on lihtne, ma arvan, et see ei peaks olema nii pikk. Kui peaks kuskile piiri tõmbama maha siis sinna kuskile autori elu ea juurde. Kui su vanaisa kirjutas hea raamatu siis vabandust aga sina kaks generatsiooni edasi mingit eksklusiivset õigust ei vääri selle eest mis keegi ammu enne sind tegi. Kui asja mõte on, et autoritel on võimalus oma loomingult teenida siis olgu ka nii. Mitte, et mingi hingeta suur korporatsioon hoiab kõhh Disney kõhh kümne küünega kinni õigustest teostele mis loodi sada aastat tagasi juba. Teine kirstunael on see, et nende autoriõiguste seaduste eest on just võidelnud inimesed ja korporatsioon kes omavad õiguseid teostele mille on loonud keegi enne neid. Lisaks kõik see värk areneb nii kiirelt, kas üldse leidub mõni näiteks 75 aastat vana film mille vaatamise eest keegi veel oleks nõus maksma, et võib olla seal polegi tegelikult midagi kaitsta ja rahad on juba teenitud.

Patentidega õnneks on hästi läinud ja oleme seda Ameerika õudust suutnud vältida ja sooviks, et see ka nii edaspidi oleks. See kunagine ACTA teema hirmutas päris palju. See, et see lepingu sisu oli vähemalt planeerimis faasis salastatud, seda asja aeti kuskil suletud uste taga ja meie valitsus kiitis asja veel heaks oli päris hea siuke ämber külma vett näkku. See tekitas sellise tunde, et kõik peale lihtinimeste on kinni makstud. Lõpuks õnneks kuskil siiski kaine mõistus võitis. Kui patentide idee oli ka, et autoril on õigus/võimalus oma leiutise pealt raha teenida siis tarkvara patentide maailma ma kirjeldaks muud moodi mis seal USAs on. Rohkem meenutab see sellist vastastikuse garanteeritud hävingu doktriini nagu tuumarelvade puhul räägitakse. Suurtel korporatsioonidel on mingi portfellid patente ja siis nad oma vahel ei sõdi, sest asjal poleks mõtet aga samas hoiab see ära väikeste võimaluse siseneda liivakasti, sest suurtel on väga hea heidutus vahend.

Mida ei muudaks

Mul ei tule hetkel pähe ühtegi juhtu ärisaladuste kaitsmise kuritarvitamise kohapealt siis hetkel valiksin selle. Fakt on, et ärisaladused eksisteerivad ja vajavad kaitsmist. Kui naabri Kalle ei avalikusta oma vanaema pannkookide salajast retsepti siis nii on, kuidagi see minu õiguseid ei riiva ja imelik oleks kui seadus hoopis kohustaks teda seda avalikustama mulle. Teisena ma arvan, et kui me võtame programmi lähtekoodi ja lubame seda varjata ärisaladuse nime all siis siin saaks teha kerge argumendi miks see hea on ja innovatsioonile kaasa aitab. On ju palju tarkvara mis on unikaalne oma võimekuse poolest ja kui nüüd näiteks kõik peaks oma lähtekoodi avalikustama siis tekib küsimus, et kas ka siis oleks selle programmi loomiseks vajalik investeering tehtud? Mina arvan, et paljudel juhtudel oleks see vastus pigem ei.

Lora

Google'i keelemudel arvas, et hea töötav intellektuaalomandimudeli komponent on litsentsid. Olles ise koguaeg tarbija rollis ehk minule jääb peenem/lühem ots alati siis ei saaks enam rohkem vähem nõustuda. Kõik need EULA'd on sellised, et tarbijale jäävad kõik kohustused ja riskid, tootjale aga kõik õigused ja võimalused. Sa ostad tarkvara toote siis sa ei saa mitte midagi tegelikult, saad õiguse kasutada mingit tarkvara nii kaua kuni tootja viitsib asja toetada. Videomängude maailmast on juba mitmeid näiteid kus mängud väga lühikese ajaga lihtsalt kaovad, sest nad ei saanud populaarseks. Teha pole midagi, sest sa ei ostnud tegelikult mängu ennast vaid litsentsi seda kasutada täpselt nii kaua kuni tootja viitsib seda toetada. Tugevalt arvan, et siin oleks vaja legislatsiooni mis tarbijaid rohkem kaitseks. Mis mõttes ma ei tohi kasutada ITunes'i tuumarelvade arendamiseks, Kim'i see küll ei peatanud.