Noppeid IT ajaloost

Revolutsiooniliseks ideeks mis muutis IT-maastiku valisin hajus versioonihaldussüsteemi Git. Kuigi Git ei olnud esimene hajus versioonihaldussüsteem, siis tänaseks päevaks on Git enim kasutatav versioonihaldussüsteem. Esimene oli BitKeeper, mille esimene versioon nägi ilmavalgust 4. mail 2000. aastal. Tervelt viis aastat enne kui Linus Torvalds otsustas oma hajus versioonihaldussüsteemi prototüübi luua. Huvitavaks teeb asja see, et Linus Torvaldsi loodud ja juhitud Linuxi tuuma projekt kasutas BitKeeperit aastatel 2002 kuni 2005. BitKeeper oli tasuline ja suletud lähtekoodiga kommerts projekt mida lubati teatud Linuxi tuuma arendajatel rangetel tingimustel kasutada. Tingimused olid, et need tuuma arendajad ei tohi arendada BitKeeperiga konkureerivaid süsteeme ega pöördprojekteerida BitKeeperi suletud protokolli. 2005 aga ühte tuuma arendajat süüdistati protokolli pöördprojekteerimises ja tasuta litsentsid BitKeeperile tühistati. Linus Torvalds oli sunnitud otsima uut versioonihaldussüsteemi. Aastal 2005 olid populaarsed CVS ja SVN mis mõlemad olid tsentraliseeritud süsteemid ja Torvaldsile ei sobinud. Sobivat lahendust mitte leides lõi Torvalds oma süsteemi ja ülejäänud on nüüdseks ajalugu. Muidugi pean ära mainima, et kindlasti on paljuks Giti populaarsuse taga ka GitHub oma arendajatele suunatud sotsiaalmeedialiku platvormiga.

Ajast ees projekt mis põrus

Projektist mis oli ajast ees valin GNU Hurd mikrotuuma ja operatsioonisüsteemi. Kuigi ajast ees võiks siin kohal hoopis pidada Linuxi tuuma. Aastaks 1991 olid Stallman ja teised loonud suure osa operatsioonisüsteemi loomiseks vajaliku nagu kompilaatorid ja teegid, ehk teinud ära väga suure ja imeks pandava töö. 6. mail 1991. aastal kuulutas Free Software Foundation välja, et alustatakse GNU Hurd tuuma arendusega oma operatsioonisüsteemi tarvis. Septembris 1991. aastal kuulutas Linus Torvalds välja oma hobi operatsioonisüsteemi. Kuigi minu meelest mikrotuuma lahendus on õigem ja GNU suutis nii palju ära teha tööriistade loomisel siis tuuma arenduses nende projekt käima ei saanud ja Linux jookseb praeguseks miljarditel seadmetel.

Totter projekt

Projekt mida mina ei mõista on Meta Metaverse virtuaalreaalsus. Selle arendusse on kulutatud üle 77 miljardi USA dollari. Keegi ei tea mis Metaverse on või olema peaks. TI ütleb, et Metaverse on interneti edasi arendus kus internet on ruumiline ja me oleme seal sees mitte ei vaata ekraanilt nagu praegu. Ma usun, et see on läbikukkunud sest VR on nišši värk ja internet mis on kõik Meta kontrolli all ja kasutab Meta riistvara on vastupidine kõigele mis internet on. Ainukesed kaadrid mis Metaverse'ist näha on olnud on Mark Zuckerbergi avatari pilt mis näeb välja nagu Nintendo Wii avatar aastast 2006.