Nädal 4: Röövkapitalism ja meie andmed
Written by janny
Pealkirjast
Ma ei tea kus ma seda sõna kohtasin aga röövkapitalism on lihtsalt nii ilus sõna, et ma tahtsin seda täna kasutada. EKI järgi kasutatakse sõna röövkapitalism seadustega reguleerimata majanduse kohta.
Jälgimiskapitalism
Ma ei oska hinnata kui suur probleem jälgimiskapitalism Eestis on, sest ma ei ole tundnud, et mõni platvorm või teenus teaks liiga palju minu kohta. Teine probleem on, et andmete kogumisest ei jää kuskile jälge. Kolmas probleem on, et minu andmete profileerimiseks või nendega kauplemiseks pole mind vaja, kõik käib sujuvalt kuskil kaugel kus mulle midagi teada ei anta.
Eestis võib kõige andmenäljasemaks entiteediks pidada vist tegelikult riigiaparatuuri. Kuigi seda kõike tehakse inimeste ja ühiskonna hüvanguks, mitte kapitalistlikult kasumi teenimiseks siis ma arvan, et see tasub ikka mainimist. Juba 90'ndatel oli meil ju suur skandaal Imre Perli koostatud "superandmebaasi" pärast. Mina mäletan linna legendi, et see andmebaas valmis alt hõlma riigi tellimusena, sest legaalselt lihtsalt sellist andmebaasi poleks tohtinud olla riigi käsutuses. Riigil veel tore eelis, et saab legaliseerida suhteliselt suurtes piirides oma andmete kogumist või kohustada teisi seda tegema. Näiteks see telefoni ja interneti meta-andmete talletamine üheks aastaks, mis väidetavalt euroopa õigusega vastuolus aga Eestis siiski hoitakse kümne küünega sellest kinni, sest see on lihtsalt nii tähtis. Teine näide riigi andmeahnusest on numbrikaamerate skandaal kust selgus, et kui pole keelatud siis on lubatud ja JOKK.
Muidugi on see kahe otsaga mõõk, sellised andmed on head kuritegude lahendamisel. Lihtsalt ebameeldiv kui need peaks lekkima või leidma kasutust muul otstarbel nagu Perli kurikuulus andmebaas. Filosoofidel jääb vaid välja mõelda kust jookseb piir. GPS transponder igaühe õlas kindlasti aitaks kuritegevust vähendada aga kas see vähenemine on proportsionaalne privaatsuse rikkumise kahjuga?
Aga tegelikult kui mõtlen jälgimiskapitalismile siis esimesed mõtted lähevad ikka neile üle triljoni dollari turukapitalisatsiooniga ettevõtetele nagu Meta, Amazon, Google, Microsoft. Neid ma seostaks kõige rohkem sellise andmeahnusega ja ütleks, et nad on andmefirmad kuigi sellist sõna ei eksisteeri vist. Ei ole nad ükski kogemata nii suure turukapitalisatsiooniga, nad koguvad palju andmeid ja nad ei karda neid kasutada. Kõike mis need firmad teevad tasuks vaadata läbi prisma, et kuidas see mingi tegevus aitab neil andmeid koguda või hoida sind mingit nende teenust kasutamas. Soovitan lugeda seda lugu kuidas Meta inimeste andmeid kogus, vahet pole mis brauserit inimene kasutas Android telefonil siis MetaPixel tegi veebilehelt localhosti oma rakendusse sokkli ja edastas nii edukalt kasutaja andmeid. See on nagu nii geniaalne lahendus iseenesest aga kahju, et nii helged pead mõtlevad kuidas meie andmeid veel rohkem lihtsalt varastada.
Must tulevikustsenaarium: Meta profiil minust on nii täielik, et minu elu pole muud kui Facebookis lühivideote vaatamine igal võimalikul hetkel. Ma ei viitsi tööle minna, sest töö ei paku piisavalt kiiret rahuldust. Facebooki lühivideod aga juba esimesest kümnest sekundist panevad mind maailma unustama, sest seal on täpselt see sisu mida mulle meeldib vaadata lõputult.
Valge tulevikustsenaarium: Rööv- ja jälgimiskapitalistlikud suurfirmad ikka eksisteerivad aga nad ei tohi siiski kõike jälgida. Neil ei lastud areneda nii suurteks globaalseteks konglomeraatideks, et nad ei oleks enam allunud ühelegi valitsusele. Minu profiilis Meta andmebaasis on vähemalt nii palju lünkasid, et ma suudan vahepeal telefoni käest panna, sest kõik sisu ei ole mulle vastavaks kohandatud.
Alternatiivne must tulevikustsenaarium: Privaatsus on surnud, sest eurodirektiiviga on sideandmete krüpteerimine keelatud(et kaitsta lapsi), kõik peab olema plaintext. Meta, Alphabet, Microsoft, Amazon ja teised on nii suured ja tähtsad USA majandusele, et iga katse neid reguleerida saab sõjalise vastusammu. Kõik andmed peavad neile suurfirmadele kättesaadavad olema muidu neid võib tabada majanduslik kahju ja see pole lubatud enam(Number only go up).
Ma olen õnnelik, et GDPR eksisteerib. Ma ei usalda ühtegi neist eelmainitud ettevõtetest, et nad mu andmed kustutaksid palumise peale või seadusega kooskõlas viisil kasutaks aga vähemalt on reaalne vastusurve neile siiski olemas.
Allikad
Uus andmebaaside hõlma alt müüja on liikvel
Ginter: telefoniandmete massiline kogumine on inimõigustega vastuolus | ERR
Siseministeeriumi memo: numbrituvastus tuleks seadusesse kirjutada