J.T. blog

Minu lähenemine ligipääsetavuse parandamiseks oleks kahe osaline.

Teadlikkuse suurendamine

Tihti jääb ma kardan kogu see asi juba teadmatuse taha, ei nähta enda vaatepunktist kaugemale või ei osata teha midagi ligipääsetavuse parandamiseks. Hea oleks kui inimesed juba kohe alguses mõtleks kuidas teha asja nii, et süsteem kõigile kasutatav oleks. Ligipääsetavus ei tohiks olla mingi järelmõte millega tegeleda kui aega üle jääb. Selle jaoks võiks olla suurem rõhk koolitamisel, et millised erivajadused on olemas ja kuidas teha, et asi ikka ligipääsetav oleks neile inimestele. Näiteks see semester on minul ka Veebitehnoloogiad (ICD0007) kursus, seal võiks näiteks üks nädal olla keskendunud ligipääsetavusele, praegu ma ei mäleta, et seal üldse oleks sellest juttu tulnud. Ja muidugi samamoodi võiks inimesi koolitada ka väljaspool ülikooli kindlasti.

Käte väänamine

Avalikus sektoris usun, et mingeid vabandusi pole ja siin peaks kõik süsteemid kõikidele maksimaalselt kasutatavad olema mis võimalik. Selline asi peaks olema seadusega nõutud ja usun, et mingil viisil kindlasti ka on. Avalik sektor võiks juba planeerimisfaasis tegelikult kaasata inimesed kes saavad anda adekvaatset tagasisidet/arvamust ligipääsetavuse kohta.

Varia

Kurb oli kuulda podcastist Linux After Dark episood 72 kus Florian Beijers, kes kasutab ekraanilugerit pidevalt, rääkis, et Linux on kõige kehvema kasutatavusega tema arvates operatsioonisüsteemidest. Kõige parem tema meelest oli siiski Windows. Mis on ka täiesti usutav, sest Linuxi maailmas on palju muutusi toimunud ja tihtilugu tundub, et ligipääsetavus on tagaplaanile jäetud nende muutuste tuules. Kui Xorg asendus Wayland'iga siis tekkis ports rakendusi mis enam ei funktsioneerinud. KDE/Plasma läks Qt5 pealt üle Qt6 peale siis ka kõiki rakendusi ei jõutud ümber teha. KMag(suurendusklaas/luup) on üks konkreetne näide lahendusest mis varem oli aga nüüd peale tehnoloogiate vahetust ei tööta enam.