Nädal 10: Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini
Written by janny
Ülesanne oli lugeda Eben Mogleni 1999. aastast pärit artiklit Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright.
Serveering
Enne sisuni jõudmist ma laidaks natukene seda seda lehte ennast kust artikkel kättesaadav on. See laeb kuidagi dünaamiliselt lehe sisu ja sellepärast ei toiminud Firefoxi Reader Mode, mida mulle meeldib kasutada lugemiseks.
Illegaalsed bitiread
Moglen kirjutab, et kõik andmed arvutites on lõpuks lihtsalt suurte numbrite jadad aga samas juriidiliselt tehakse vahet mida see number kodeerib. Autori argument on, et juriidilised süsteemid mis põhinevad jäikade asjade lahtritesse paigutamisel on ebastabiilsed ja lõpuks lagunevad.
Mina arvan, et oluline on siiski mida see informatsioon kodeerib ja kuidas seda esitletakse. Kui ma tõmban kuskilt mingi bitid ja need juhuslikult on näiteks samad mis mingil laulul aga mina kasutan neid bitte hoopis näiteks mingi pildi failina siis ma ei usu, et loo autoril tohiks mingeid õiguseid nende bittide üle olla. Kui ma võtan need bittid ja suunan need oma helikaardi poole teele siis ma jällegi arvan, et võiks tegu olla juba autoriõiguste rikkumistega minu poolt. Minu seisukoht on, et loeb mis tehakse selle bitijadaga ja juura maailmas ka minu meelest peab nagu kavatsus ka olema.
See lõik võis olla motiveeritud 1999 toimunud DeCSS programmi avalikustamisest. DeCSS oli esimene programm mis suutis mõõda pääseda DVD'de koopiakaitsesüsteemist. Ühele autorist esitati ka algselt süüdistus ja kogu seda programmi koodi üritati illegaalseks kuulutada mis ajas neti tagajalgadele ja see levis veel suurema kulutulena. Autor vist õnneks lõpuks pääses süüdistustest aga USA ringkonnakohus lõpuks otsustas midagi sellist, et kui sa jagad seda koodi/programmi eesmärgiga koopiakaitsest mõõda saada siis see on absoluutselt ebaseaduslik. Samas kui sa kannad seda koodi särgil siis see on sõnavabadusega lubatud.
Kuigi kõik andmed arvutites on lõpuks pikad numbrite jadad siis see juriidiline süsteem veel eksisteerib ja pole ära lagunenud mis neid kastidesse jagab ja osasid neist eriliselt kohtleb.
Homo ludens kohtu Homo faberiga
Väga meeldib autori vaade vabavara loomesse. Internet on meid peaaegu kõiki ühendav ja võimaldab luua koos suuri projekte mida ei kammitse kommertsialiseerumine. Kui sa ei ole mingi rakenduse/süsteemiga rahul siis sul on võimalus seda paremaks muuta või luua oma alternatiiv mida võiksid jagada siis vaba litsentsiga edasi, et saaks tulla kunagi keegi kolmas ja sinu õlgadele toetudes veel asja paremaks teha. Muidugi raha selle eest ei saa, et motivatsioon peab altruistlik olema. Ja tõesti on palju edukaid ja suuri vabavara projekte siiani mida inimesed kasutavad aga kommertsvara ka veel täitsa eksisteerib ja ma arvan, et jäävad koos eksisteerima veel pikalt.
Kõige värvikam oli kui autor kirjutas, et kui mähkida internet ümber kõigi ajude maal ja siis planeeti keerutada hakkab juhtmetes tarkvara voolama ja, et loomine on inimese loomuses. Mina usun küll, et inimestele meeldib luua ja mida piiratumad on tingimused seda loovamad nad ka on. Üks värvikas näide oleks NDISWrapper mis kunagi lahendas probleemi, et wifi kaartide tootjad ei kirjutanud draivereid Linux jaoks. Keegi geniaalne inimene võttis kätte ja kirjutas kihi mis võimaldas Windows XP wifi ajureid kasutada Linux tuumaga emuleerides Windows NT tuuma keskkonda selle ühe draiver jaoks. Näitab kui nupukad on inimesed kui häda käes.
Kokkuvõte
Vabavara on edukalt ajale vastu pidanud ja võib olla isegi konkureerib kommertsvaraga rohkem kui kunagi varem. Koosloome oli enne artiklit minu meelest juba edukas(GNU projekt, Linux, erinevad programmeerimis keeled jne...) ja on sellest ajast ka veel hoogu juurde saanud. Kahjuks on hoogu juurde saanud ka vist autoriõiguste süsteem ja kui võibolla 1999. aastal oli sul DVD millest said illegaalse tarkvaraga(Eestis legaalne, sest meil salvestuseadmete maks?) siis nüüd on sul Netflix ja MediaVine DRM. Varem oli füüsiline mängitav plaat siis nüüd on sul litsents vaadata kui kuutasu makstud.