Naatan Nohiku litsentsivaliku dilemma

Written by janny

Ärivaraline litsents

Soovitaks ärivaralist litsentsi juhul kui Härra Nohik kavatseb oma tarkvara müüa samamoodi nagu poes müüakse pätsi leiba. Tal võiks siis olla rakendus mis on unikaalne ja piisavalt suuremahuline, et inimesed on valmis selle kasutamise eest maksma vähemalt korra (muidugi tänapäevases SaaS maailmas pigem autor ei nõustu ainult korra tasu saama vaid eelistaks seda iga kuu). Toode võiks tõesti olla eriline siis oma võimaluste/võimekuse poolest. Alternatiivne põhjus võiks olla kui ta ei soovi oma lähtekoodi avalikustada mingil põhjusel, näiteks tunneb häbi koodi pärast vms aga siiski soovib valmis programmi anda teistele kasutamiseks.

Muidugi mina kes ma kasutan palju avavara (piinlik aga vist esimest korda kohtan sellist sõna) paluks Härra Nohikul peale seda kui tema programm on oma elu ära elanud avada selle lähtekood siiski avalikusele näiteks GPL litsentsiga. No lihtsalt ühiskonna hüvanguks või nii. Mulle väga meeldib, et id Software on oma vanad mootorid GPL litsentsiga vabaks lasknud. Nüüd elavad mängud nagu Quake III Arena ja Enemy Territory edasi oma elu populaarsete avavara projektidena nagu ioquake3 ja ET: Legacy. See on minu meelest väga hea mudel mida rohkemad võiksid järgida.

GPL

GPL litsentsi soovitaks juhul kui Naatan soovib, et tema loodud lähtekood oleks avatud ja kõik edasiarendused/parendused/täiendused oleksid ka avatud. Või kui ta soovib teha avavara projekti ja soovib, et teised ka panustaksid tema loomingusse siis GPL võiks neile teistele anda kindluse, et juhtugu mis juhtub on nende annetatud kood avatud ja Naatan ei saa sellega kuskile kaduda.

BSD

BSD litsentsi soovitaks kui Naatan Nohik tahab koodi lihtsalt pillata kuskile eetrisse*. Kui ta ei hooli mis sellest koodist saab ja hoolib ainult sellest, et tema kirjutatud koodi osadel on tema nimi ka juures. Mida keegi ei pruugi näha, sest keegi võib võtta tema BSD litsenseeritud koodi ja kasutada seda oma suletud lähtekoodiga projektis. Või kui ta on siuke suur libertaar ja usub, et inimese õigus teha koodiga mida iganes on tähtsam kui see, et see jääb avatuks ja täiendatavaks nagu GPL puhul.

* keskkond, mida endisajal peeti nii valguse kui ka kõigi teiste elektromagnetiliste nähtuste kandjaks - eki.ee

GPL versus BSD

Mina ütleks, et GPL on rohkem selline ühiskonna hüvanguks visiooniga loodud litsents. Piirab õigust teha antud koodiga mida iganes uskumusest, et range avatud lähtekoodi nõue on ühiskonnale kasulikum. BSD litsents on rohkem selline siin on kood, sa ei või väita, et sina selle lõid aga muul juhul tee mis tahad.

Muidug tuleb siin veel mängu, et kui sa arendad teeki ja see on GPL litsentsiga siis peavad kõik sinu teegi kasutajad ka kasutama samasugust litsentsi. Sellepärast paljud teegid kasutavad vähem rangemaid litsentse nagu Lesser-GPL mis lubavad vähemalt mitte avatud lähtekoodiga projektidel kasutada oma koodi.