Kui internet oli koht
Written by janny
Sattusin ühe toreda blogi postituse peale mis andis kohe hea annuse nostalgiat: When the Internet Was Place. Nostalgia laks ka minu lapsepõlvest. Artikkel Raleigh Adamsi poolt kirjeldab aega enne kui internet muutus meid kõikjal ümbritsevaks väljaks. Aega kui internet oli koht mida sa külastasid ja tal oli lõpp. Aega millal internetti minekuks pidid minema kooli arvutiklassi(kus meil vähemalt oli piiratud aeg) või vähemasti minema kuskile elutoa nurka kus arvutil oli oma pühapaik. Igatahes kuskile minema, et jõuda internetti. Nüüdseks oleme kõik need "takistused" eemaldanud ja internet on maksimaalselt kahe nupuvajutuse kaugusel, taskus telefonis olemas.
Praegust interneti kirjeldab Adams keskkonnana kus inimesed jälgivad ja neid endid jälgitakse(mõtle jälitustegevus mitte instagrami jälgijad). Algoritmid jälgivad meie igat sammu internetis ja kohanevad meie käitumise järgi. Internet ei ole enam kuskil eemal arvutitoas ja ei jää sinust maha kui sealt ära tuled.
See, et internetil puudub lõpp on ka hea tähelepanek autorilt minu meelest. Kui kunagi olid naabruskonnad nagu GeoCities lehed(Eestis zone.ee ja hot.ee tasuta tehtavad kodulehed oli sellised minu meelest) kus külastasid, uurisid ja jõudsid lõppu. Siis nüüdseks on põhi lehtedel tore muster nimega infinite scroll (ek: lõputu kerimine) kasutusel ehk lõppu kunagi ei saabugi. Hoopis algoritmid valivad välja uusi postitusi, pilte või videoid mida sulle näidata. Ja väidetavalt on see süsteem täpselt loodud sulle tekitama lootust, et järgmine postitus on see hea mida näha tahad nagu mänguautomaadi taga olev sõltlane kes vajutab play, sest ammu pole võitu tulnud ja nüüd peaks juba tulema.
Mina soovitaksin see artikkel läbi lugeda isiklikult, sest mina sellele au siin teha ei suuda parafraseerides. Ei tea kas sellest artikklist inspireerituna või mitte aga selliseid mõtteid on ka teistel olnud kui otsida veebist: "When internet was a place".
