J.T. blog

E-ITSPEA nädal 5

Tea, kus asud küberruumis

Virginia Shea netiketti kolmas reegel: "tea, kus sa oled", võiks olla tänapäeval sama tähtis kui ta oli 90-ndatel. Shea peab selle reegli all silmas, et viisakus reeglid varieeruvad olenevalt kohast ja suhtlus vormist. Viisakusreeglid ikka varieeruvad olenevalt keskkonnast aga võrreldes aastaga 1994 tasuks veel välja tuua, et palju on jama internetis millest ei peaks üldse välja tegema. Ei ole mingit kasu suhelda inimestega või reageerida üldse nende postitustele kes teevad seda ainult raha teenimise eesmärgil. Nimelt Meta ja X maksavad mingile kontingendile raha selle järgi kui palju nende postitustele reageeritakse. See on hea motivaator postitada asju mis on näiteks ilmselgelt valed, et inimesed jookseks kommenteerima ja autorit parandama, mõistmata, et see oligi autori kuri plaan algusest peale. Kiire kokkuvõte: tea kus oled internetis ja enne kohaliku netiketti pärast muretsemist tasub mõelda kas üldse autoriga suhtlemine on mõtekas.

Jaga oma teadmisi

Reegel kuus on jaga oma teadmisi. See on väga tore, et targad inimesed oma teadmisi jagavad meiega internetis aga minu hirm on, et seda saab järjest vähem olema. Tundub vähemasti, et järjest vähem on kohti kus neid ekspertide teadmisi on võimalik ammutada. Igasuguste suurte foorumite aeg on ümber saanud, USENET'i kasutatakse ainult piraatluse jaoks ja on spämmi täis, StackOverflow veel vaevu hingitseb. Üks kirstunael on suured keelemudelid mis on treenitud terve interneti sisu peal peaaegu aga tagasi väga ei anna, kasutavad ju paljud keelemudeleid otsingumootori asendusena, milleks otsida netist kui TI võib lihtsalt vastata tänu teadmistele mis see internetist saanud on treenimisel. Google ka genereerib TI'ga sinu murele vastuse võttes ära vajaduse tegeliku lahenduse looja lehte külastada. Mis võtab loojalt motivatsiooni midagi luua kui tema lehele keegi ei jõua. Lõpuks natukene surnud ring kui sisuloojatel(ekspertidel) pole motivatsiooni sisu(teadmisi) luua(jagada) siis mille peal neid mudeleid treenitakse? Minule vähemasti tundub, et seda ekspertide oma teadmiste jagamist on vähemaks jäänud internetis aga tegelikult võib olla, et seda tehakse kuskil kuhu mina pole veel teed leidnud või on see lihtsalt rohkem hajutatud.

Beware of the bots

Kui ma peaks lisama ühe reegli siis lisaksin veel hoiatuse veebirobotite kohta. Mõjutustehnikate õpikeskkond https://mojutustehnikad.ee andmetel moodustab pahatahtlikke bottide liiklus internetist 29%. Sellepärast võikski kõik interneti kasutajad olla teadlikud internetis eksisteerivate automatiseeritud pahatahtlike süsteemide eksistentsi kohta. Tädi Maali nime ja pildiga profiil Facebookis võib olla hoopis bot kes varastas Tädi Maali identiteedi ja üritab nüüd sind panna klikkima oma kahtlasel lingil. Mingid bot'id üritavad aktiivselt ühiskonda lõhestada võimendades mingit vähemuse arvamust nii palju, et tundub, et hoopis suur hulk inimesi arvab nii. See on ainult kaks näidet aga tegelikult neid botte on palju ja tasub silmad lahti hoida ja skeptiliselt suhtuda võõrastesse interneti kasutajatesse.

Ma kujutan ette, et tänu suurtele keelemudelitele läheb vähemalt esialgu see asi veel hullemaks. Kui varem oli näiteks lihtne aru saada paljudest bottidest, sest nad kirjutasid sulle inglise keeles, siis keelemudeli abiga saaks boti eesti keelt suhtlema mis teeks selle palju usutavamaks kahjuks.

PS: Postitus sai kuidagi väga masendava suunaga, ei usu, et lõpp veel lähedal tegelikult oleks internetile. Internet on paindlik ja pidevalt arenev ja küll ta kohaneb ja toime tuleb uute katsumustega.

Allikad

Introducing Facebook Content Monetization | Facebook for Creators

X's Creator Monetization Standards | X Help

- Stack Exchange Data Explorer -

Mis on identiteedipettus? Infomõjutustehnikate haridusveeb

Pealkirjast

Ma ei tea kus ma seda sõna kohtasin aga röövkapitalism on lihtsalt nii ilus sõna, et ma tahtsin seda täna kasutada. EKI järgi kasutatakse sõna röövkapitalism seadustega reguleerimata majanduse kohta.

Jälgimiskapitalism

Ma ei oska hinnata kui suur probleem jälgimiskapitalism Eestis on, sest ma ei ole tundnud, et mõni platvorm või teenus teaks liiga palju minu kohta. Teine probleem on, et andmete kogumisest ei jää kuskile jälge. Kolmas probleem on, et minu andmete profileerimiseks või nendega kauplemiseks pole mind vaja, kõik käib sujuvalt kuskil kaugel kus mulle midagi teada ei anta.

Eestis võib kõige andmenäljasemaks entiteediks pidada vist tegelikult riigiaparatuuri. Kuigi seda kõike tehakse inimeste ja ühiskonna hüvanguks, mitte kapitalistlikult kasumi teenimiseks siis ma arvan, et see tasub ikka mainimist. Juba 90'ndatel oli meil ju suur skandaal Imre Perli koostatud "superandmebaasi" pärast. Mina mäletan linna legendi, et see andmebaas valmis alt hõlma riigi tellimusena, sest legaalselt lihtsalt sellist andmebaasi poleks tohtinud olla riigi käsutuses. Riigil veel tore eelis, et saab legaliseerida suhteliselt suurtes piirides oma andmete kogumist või kohustada teisi seda tegema. Näiteks see telefoni ja interneti meta-andmete talletamine üheks aastaks, mis väidetavalt euroopa õigusega vastuolus aga Eestis siiski hoitakse kümne küünega sellest kinni, sest see on lihtsalt nii tähtis. Teine näide riigi andmeahnusest on numbrikaamerate skandaal kust selgus, et kui pole keelatud siis on lubatud ja JOKK.

Muidugi on see kahe otsaga mõõk, sellised andmed on head kuritegude lahendamisel. Lihtsalt ebameeldiv kui need peaks lekkima või leidma kasutust muul otstarbel nagu Perli kurikuulus andmebaas. Filosoofidel jääb vaid välja mõelda kust jookseb piir. GPS transponder igaühe õlas kindlasti aitaks kuritegevust vähendada aga kas see vähenemine on proportsionaalne privaatsuse rikkumise kahjuga?

Aga tegelikult kui mõtlen jälgimiskapitalismile siis esimesed mõtted lähevad ikka neile üle triljoni dollari turukapitalisatsiooniga ettevõtetele nagu Meta, Amazon, Google, Microsoft. Neid ma seostaks kõige rohkem sellise andmeahnusega ja ütleks, et nad on andmefirmad kuigi sellist sõna ei eksisteeri vist. Ei ole nad ükski kogemata nii suure turukapitalisatsiooniga, nad koguvad palju andmeid ja nad ei karda neid kasutada. Kõike mis need firmad teevad tasuks vaadata läbi prisma, et kuidas see mingi tegevus aitab neil andmeid koguda või hoida sind mingit nende teenust kasutamas. Soovitan lugeda seda lugu kuidas Meta inimeste andmeid kogus, vahet pole mis brauserit inimene kasutas Android telefonil siis MetaPixel tegi veebilehelt localhosti oma rakendusse sokkli ja edastas nii edukalt kasutaja andmeid. See on nagu nii geniaalne lahendus iseenesest aga kahju, et nii helged pead mõtlevad kuidas meie andmeid veel rohkem lihtsalt varastada.

Must tulevikustsenaarium: Meta profiil minust on nii täielik, et minu elu pole muud kui Facebookis lühivideote vaatamine igal võimalikul hetkel. Ma ei viitsi tööle minna, sest töö ei paku piisavalt kiiret rahuldust. Facebooki lühivideod aga juba esimesest kümnest sekundist panevad mind maailma unustama, sest seal on täpselt see sisu mida mulle meeldib vaadata lõputult.

Valge tulevikustsenaarium: Rööv- ja jälgimiskapitalistlikud suurfirmad ikka eksisteerivad aga nad ei tohi siiski kõike jälgida. Neil ei lastud areneda nii suurteks globaalseteks konglomeraatideks, et nad ei oleks enam allunud ühelegi valitsusele. Minu profiilis Meta andmebaasis on vähemalt nii palju lünkasid, et ma suudan vahepeal telefoni käest panna, sest kõik sisu ei ole mulle vastavaks kohandatud.

Alternatiivne must tulevikustsenaarium: Privaatsus on surnud, sest eurodirektiiviga on sideandmete krüpteerimine keelatud(et kaitsta lapsi), kõik peab olema plaintext. Meta, Alphabet, Microsoft, Amazon ja teised on nii suured ja tähtsad USA majandusele, et iga katse neid reguleerida saab sõjalise vastusammu. Kõik andmed peavad neile suurfirmadele kättesaadavad olema muidu neid võib tabada majanduslik kahju ja see pole lubatud enam(Number only go up).

Ma olen õnnelik, et GDPR eksisteerib. Ma ei usalda ühtegi neist eelmainitud ettevõtetest, et nad mu andmed kustutaksid palumise peale või seadusega kooskõlas viisil kasutaks aga vähemalt on reaalne vastusurve neile siiski olemas.

Allikad

Röövkapitalism - Sõnaveeb

Uus andmebaaside hõlma alt müüja on liikvel

Ginter: telefoniandmete massiline kogumine on inimõigustega vastuolus | ERR

Siseministeeriumi memo: numbrituvastus tuleks seadusesse kirjutada

Eesti Keele Instituut

Arvan, et Eesti Keele Instituuti juba ei saa süüdistada uue meediaga mitte kaasas käimises või mitte omaks võtmises. Kui koolis tuli kasutada kohmakat õigekeelsussõnaraamatut siis tegelikult on õigekeelsussõnaraamat ja teised sellised teosed üsna kaua juba internetist saadaval olnud. Minu meelest aga tõeline läbimurre on olnud Sõnaveeb, mis on väga mugav kasutada ja näeb ka modernne välja ja hõlmab endas mitut varem paberil ilmunud sõnaraamatut. Lisaks on osadel sõnadel võimalik ka kuulata korrektset hääldust.

Kuna minu IT terminoloogia on kõik inglise keelsest internetist siis pahatihti on vaja otsida eesti keelset vastet ja esimene koht kuhu vaatan on sõnaveeb. Tihti lugu piisab juba inglise keelse sõna otsimisest kui saab sealt eesti keelse vaste oma päringule.

Lisaks on Eesti Keele Instituut võtnud omaks uue meedia veel sügavamalt Ekilex näol. Ekilex on Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteem kus spetsialistid ja muud huvilised saavad täiendada sõnastike ja terminitebaaside andmeid. See ühisloome internetis minu arusaamist mõõda ongi suuresti uus meedia definitsioon.

Üritasin ka leida millal päriselt ÕS netis kättesaadavaks muutus ja kõige vanem mainimine mis õnnestus leida oli Delfi Naitsekas aastal 2006.

Ajakirjad

Ajakirjad on asjad mida minu mõistus uue meediaga ei seosta ehk nemad vähemalt minu meelest pole leidnud viisi kuidas ennast nähtavaks ja tarbitavaks teha internetis. Näiteks Tehnikamaailm, see portaal näeb välja nagu iga teine uudiste leht, lisaks on see nii valge ja steriilse välimusega. Tehnikamaailma ajakiri on aga midagi muud füüsiliselt, ilus läikiv paber ja küljendus kus pildid ja tekst on põimitud. Kui palju lugeda ei soovi siis on alguses lühikesed uudisenupud, kui üldse lugeda ei viitsi siis kannatab ka lihtsalt pilte sirvida. Olen korduvalt ostnud talverehvid selle järgi mis Tehnikamaailma rehvitest on öelnud. Samas ma ei tea, et ma kordagi oleks sattunud mõnele Tehnikamaailma artiklile internetis juhuslikult. Võib muidugi olla, et ma pole üldse sihtgrupi osa, sest kellegi jaoks seda portaali üleval peetakse ja kujutan ette, et arvatavasti on ta ka rentaabel või oleks juba kinni pandud ja paberi juurde jäädud. Alternatiiv teooria kaks on, et algoritmid on minu filtrimulli kohandanud selliseks kus mulle Tehnikamaailma sisu ei näidata, sest ma ei reageeri sellele piisavalt.

Allikad

Sõnaveeb

Ekilex

Tekkib, sattub?

Tehnikamaailm

Filtrimull

See on ITSPEA kursuse teise nädala blogi postitus.

Kuna mina ise olen noorem kui veeb siis kohe peast ei oska nimetada kombeid/tehnoloogiaid või asju mis on vanemad kui veeb ja siiani elus. Muidugi selge see, et kuna veebi jalgadeks on interneti tehnoloogiad nagu TCP, IPv4, DNS siis need kõik on vanemad kui veeb ise.

IRC

Tehnoloogiaks mis on vanem kui veeb ja siiani alles valisin IRC'i. IRC ehk Internet Relay Chat on järjekordne põhjanaabritelt tulnud asi. Loodud Jarkko Oikarinen'i poolt aastal 1988 ehk tsipa enne veebi sündi. Lühidalt on tegu jututubade süsteemiga mis tänapäeval võib tunduda väga primitiivne aga sellel on oma võlu.

Minu jaoks jäi jututubade tipp hetk kuskile enne 2010 aastat kus sai väga intensiivselt jutustatud. Ka praegu on mul weechat seadistatud ja vahest istun Libera.chat võrgus. Libera.chat on vabavara projektidele suunatud ja on koht kuhu kõik kolisid peale FreeNode võrgu kaaperdamist.

Lapsena kui sai Windows'i veel kasutatud siis mäletan veel mIRC kasutamist ja zone.ircworld.org serverit. IrcWorld vist on manala teed läinud ja ei toimi enam, vähemast minul hetkel ei õnnestunud ühenduda. Kunagi oli seal küll vahva seltskond eestlasi koos. Mäletan ka, et mingi hetk sai kasutatud IRC'i piraatluse tööriistana, sest eksisteerisid kanalid kus teistelt kasutajatelt sai laule ja muud sodi alla laadida.

IRC tipphetk vist oli kuskil milleniumi ajal kui kasutajaid oli miljoneid. Praegu tundub avalikes võrkudes umbes 100 000 kasutajat keskmiselt olema. Suuresti ma arvan, et sööb IRC numbreid Discord oma ülipopulaarsusega. Discord muidugi on kõik ühe korporatsiooni oma ja kui mõne nende reegli vastu eksid võid saada igavese blokeeringu nende teenustest ja muud riskid mis tulevad kõik munad ühes korvis situatsioonist. Matrix võiks olla õige alternatiiv IRC'ile mitte Discord oma suletud ökosüsteemiga.

USENET

Usenet uudisgruppide süsteemi kirjeldaksin kui hajutatud foorumit, vähemalt selline oli ta kunagi. Enne 1993. aastat oli Usenet rohkem akadeemilise diskussiooni pidamise koht. September 1993 lisas AOL(USA dial-up interneti teenusepakkuja) oma kasutajatele ligipääsu Useneti, millega algas 'Eternal September'. Enne seda oli iga september märgatud kasutajate kasvu, sest septembris alustasid uued üliõpilased ja nad said ligipääsu Useneti. Nüüd aga peale AOL'i Usenetti ligipääsu andmist hakkas aga kasutajate arv hoopis stabiilselt kasvama mis mõjus halvasti väikestele kommuunidele mis olid tekkinud Usenetis. Teine surmahoop tuli siis kui nutikatelt inimestel tuli idee, et binaarseid andmeid saab ju tekstina kodeerida ja siis saab neid Usenetis jagada teistega. Millega algas piraatluse võidukäik Usenetis.

Kahjuks mina isiklikult tipp-hetkedel Useneti kasutada ei saanud, sest mind ei eksisteerinud siis. Küll olen kunagi maksnud ligipääsu eest, et piraatluse otstarbel seda kasutada. Eks vahest internetist midagi otsides olen sattunud Useneti arhiivide otsa nagu Google Groups ja narkive.com ja siis on põnev lugeda, nagu omamoodi interneti arheoloogia. Narkive.com on näha ka, et täitsa eestlaste kommuun on eksisteerinud mingi hetk Usenetis.

Mina siin panen ta oma surnud tehnoloogiate kategooria alla aga tegelikult seda kasutatakse aga lihtsalt failide jagamiseks. Need ajad kus meile kuulsad nimed seal arvamust avaldasid ja oma projekte nagu Linux'i tuum ja GNU hurd avalikustasid on kahjuks möödas. Nüüd on seal ainult spämm ja autoriõigustega kaitstud materjalid.

Kogu see informatsioon usenetis kokku vist on juba üle ühe exabaidi. Mis tähendab, et selle talletamine on kulukas teenusepakkujatele ja ligipääsu eest peab tänapäeval juba maksma (ennemuistsel aal olid vist kõikidel Eesti interneti teenusepakkujatel oma klientidele tasuta peegelserverid). Teine asi mille eest raha küsitakse on otsing. Kuna seal on postituse suuruse limiidid siis failid jaotatakse mitme postituse peale ja nende kokku panemiseks pead õiged jupid alla laadima. Otsingumootor mis need jupid kõik üles otsib ja sulle nimekirja serveerib tahab ka suure tõenäosusega sinult selle eest raha. Kokkuvõttes usenet pole see mis ta kunagi oli, nüüd on ta veider piraatluse viis mille eest peab ka maksma.

Allikad

• IRC Networks - Top 100

• History of IRC(Internet Relay Chat)

• RFC 1459 - Internet Relay Chat

• September that never ended

• Ask HN: What was Usenet's ultimate demise? | Hacker News

Revolutsiooniline idee

Revolutsiooniliseks ideeks mis muutis IT-maastiku valisin hajus versioonihaldussüsteemi Git. Kuigi Git ei olnud esimene hajus versioonihaldussüsteem, siis tänaseks päevaks on Git enim kasutatav versioonihaldussüsteem. Esimene oli BitKeeper, mille esimene versioon nägi ilmavalgust 4. mail 2000. aastal. Tervelt viis aastat enne kui Linus Torvalds otsustas oma hajus versioonihaldussüsteemi prototüübi luua. Huvitavaks teeb asja see, et Linus Torvaldsi loodud ja juhitud Linuxi tuuma projekt kasutas BitKeeperit aastatel 2002 kuni 2005. BitKeeper oli tasuline ja suletud lähtekoodiga kommerts projekt mida lubati teatud Linuxi tuuma arendajatel rangetel tingimustel kasutada. Tingimused olid, et need tuuma arendajad ei tohi arendada BitKeeperiga konkureerivaid süsteeme ega pöördprojekteerida BitKeeperi suletud protokolli. 2005 aga ühte tuuma arendajat süüdistati protokolli pöördprojekteerimises ja tasuta litsentsid BitKeeperile tühistati. Linus Torvalds oli sunnitud otsima uut versioonihaldussüsteemi. Aastal 2005 olid populaarsed CVS ja SVN mis mõlemad olid tsentraliseeritud süsteemid ja Torvaldsile ei sobinud. Sobivat lahendust mitte leides lõi Torvalds oma süsteemi ja ülejäänud on nüüdseks ajalugu. Muidugi pean ära mainima, et kindlasti on paljuks Giti populaarsuse taga ka GitHub oma arendajatele suunatud sotsiaalmeedialiku platvormiga.

Ajast ees projekt mis põrus

Projektist mis oli ajast ees valin GNU Hurd mikrotuuma ja operatsioonisüsteemi. Kuigi ajast ees võiks siin kohal hoopis pidada Linuxi tuuma. Aastaks 1991 olid Stallman ja teised loonud suure osa operatsioonisüsteemi loomiseks vajaliku nagu kompilaatorid ja teegid, ehk teinud ära väga suure ja imeks pandava töö. 6. mail 1991. aastal kuulutas Free Software Foundation välja, et alustatakse GNU Hurd tuuma arendusega oma operatsioonisüsteemi tarvis. Septembris 1991. aastal kuulutas Linus Torvalds välja oma hobi operatsioonisüsteemi. Kuigi minu meelest mikrotuuma lahendus on õigem ja GNU suutis nii palju ära teha tööriistade loomisel siis tuuma arenduses nende projekt käima ei saanud ja Linux jookseb praeguseks miljarditel seadmetel.

Totter projekt

Projekt mida mina ei mõista on Meta Metaverse virtuaalreaalsus. Selle arendusse on kulutatud üle 77 miljardi USA dollari. Keegi ei tea mis Metaverse on või olema peaks. TI ütleb, et Metaverse on interneti edasi arendus kus internet on ruumiline ja me oleme seal sees mitte ei vaata ekraanilt nagu praegu. Ma usun, et see on läbikukkunud sest VR on nišši värk ja internet mis on kõik Meta kontrolli all ja kasutab Meta riistvara on vastupidine kõigele mis internet on. Ainukesed kaadrid mis Metaverse'ist näha on olnud on Mark Zuckerbergi avatari pilt mis näeb välja nagu Nintendo Wii avatar aastast 2006.

Allikad

BitKeeper

Chronological History of Version Control Systems

A GIt Origin Story

HURD announcement

Linus Torvald's Famous Email

Mark Zuckerberg Threw $77 Billion 'Into The Toilet' On Metaverse