J.T. blog

Sattusin ühe toreda blogi postituse peale mis andis kohe hea annuse nostalgiat: When the Internet Was Place. Nostalgia laks ka minu lapsepõlvest. Artikkel Raleigh Adamsi poolt kirjeldab aega enne kui internet muutus meid kõikjal ümbritsevaks väljaks. Aega kui internet oli koht mida sa külastasid ja tal oli lõpp. Aega millal internetti minekuks pidid minema kooli arvutiklassi(kus meil vähemalt oli piiratud aeg) või vähemasti minema kuskile elutoa nurka kus arvutil oli oma pühapaik. Igatahes kuskile minema, et jõuda internetti. Nüüdseks oleme kõik need "takistused" eemaldanud ja internet on maksimaalselt kahe nupuvajutuse kaugusel, taskus telefonis olemas.

Praegust interneti kirjeldab Adams keskkonnana kus inimesed jälgivad ja neid endid jälgitakse(mõtle jälitustegevus mitte instagrami jälgijad). Algoritmid jälgivad meie igat sammu internetis ja kohanevad meie käitumise järgi. Internet ei ole enam kuskil eemal arvutitoas ja ei jää sinust maha kui sealt ära tuled.

See, et internetil puudub lõpp on ka hea tähelepanek autorilt minu meelest. Kui kunagi olid naabruskonnad nagu GeoCities lehed(Eestis zone.ee ja hot.ee tasuta tehtavad kodulehed oli sellised minu meelest) kus külastasid, uurisid ja jõudsid lõppu. Siis nüüdseks on põhi lehtedel tore muster nimega infinite scroll (ek: lõputu kerimine) kasutusel ehk lõppu kunagi ei saabugi. Hoopis algoritmid valivad välja uusi postitusi, pilte või videoid mida sulle näidata. Ja väidetavalt on see süsteem täpselt loodud sulle tekitama lootust, et järgmine postitus on see hea mida näha tahad nagu mänguautomaadi taga olev sõltlane kes vajutab play, sest ammu pole võitu tulnud ja nüüd peaks juba tulema.

Mina soovitaksin see artikkel läbi lugeda isiklikult, sest mina sellele au siin teha ei suuda parafraseerides. Ei tea kas sellest artikklist inspireerituna või mitte aga selliseid mõtteid on ka teistel olnud kui otsida veebist: "When internet was a place".

Viimane nädal ITSPEA kursusel on jäetud kõige suurem pähkel pureda. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline või mitte? Tunnen, et selle lahkamiseks kuluks ära üks filosoofia kursus ülikoolist aga samas siis võib juhtuda, et silmapiir laieneb ja vastamine läheb hoopis veel raskemaks. Õnneks on küsitud arvamust mitte õiget vastust.

Kohe kiire vastus oleks, et tehnoloogia ei saa olla ebaeetiline minu arvates. Sellepärast, et tehnoloogial puudub võimekus ise mõelda ja otsuseid teha. Nii nagu me ei saada relvasid mida on mõrvas kasutatud giljotiini alla ei saa me ka tehnoloogiat süüdistada ebaeetiline olemises. Nende tööriistade kasutaja saab olla ebaeetiline kui ta on võimeline mõistma oma tegusid ja tagajärgi.

See aga ei tähenda, et ma ei saaks anda hinnangut mingile tehnoloogiale. Nii nagu pehme varrega kirves oleks halb enamuse inimeste meelest saab öelda ka, et mingi tehnoloogia, algoritm või programm on halb ja oma tööülesandeks sobimatu või lausa aktiivselt inimestele kahju tegev. Moraalse hinnangu saab anda tehnoloogia loojale või kasutajale. Kui TI mudel pangas näiteks ei anna laenu aguli elanikele, sest see on treenitud andmetel kus kajastub, et aguliinimestel tekivad suurema tõenäosusega makse probleemid siis see algoritm on halb aga eetilised vajaka jäämised on nendel inimestel kes selle süsteemi kasutusse võtsid ilma endale teadvustamata, et nende mudel võib olla kallutatud või kahjulik kuidagi.

Üks hea näide oleks Amazoni masinõppe mudel mida kunagi katsetati CV'de läbivaatamiseks. Mudel oli treenitud CV'de peal mis olid viimase kümne aasta jooksul Amazonile saadetud ja IT on väga meeste poolt domineeritud eriala siis õppis ka see mudel ära, et paremad kandidaadid on mehed. Õnneks seal insenerid said ise ka aru, et see süsteem on kallutatud. Amazon ütleb, et süsteem päriselt käiku ei läinud, et tol korral õnneks ükski naine kõrvale ei jäänud kallutatud algoritmi pärast. Siin ma ütleks, et algoritm oli halb, sest see oli kallutatud aga ebaeetiline oleks olnud see käiku võtta Amazoni poolt isegi kui nad ei oleks teadnud, et see kallutatud on.

Hirmus tegelikult kui mõelda, et järjest enam igast masinõppe mudelid hakkavad otsuseid tegema mis mõjutavad meie elu. Kas mudeli treenija ja kasutusele võtja mõtlesid kõigele?

Allikad

Amazon scrapped 'sexist AI' tool

Valisin oma suuremaks IT-turvariskiks pettused, millele lahendusi otsida Mitnicki valemi järgi. Pettuste teema on lai samas on mingid kindlad mustrid mida enamus pettureid jälgib.

Petukõned

Eestis hetkel vaieldamatult kõige levinum pettus. Politseid andmetel peteti 2025. aastal välja inimestelt üle 29 miljoni euro petukõnede ja investeerimispettustega samas petukõnede osakaal on suurem.

Paljuski on tehnoloogia meid siia olukorda toonud siis head tehnoloogilist lahendus ma ei kujuta ette. Panga poolelt on küll raske vist väga tehnoloogiaga aidata, sest lõpuks teevad tehinguid ohvrid tavaliselt ise, või siis võtavad oma raha välja ja viivad kuskile pakiautomaati. Pidevalt väidetakse, et telefoni numbrite võltsimine on väga lihtne siis ehk peaks selle vastu midagi tegema. Ainuke lahendus mis minu meelest võiks aidata, et telefoni rakenduses saaks juba märku anda, et asi kahtlane ja siis piisavate häälte puhul kohe rämpsu suunata need numbrid. SMSid lähevad rämpsu automaatselt siis miks mitte ka telefonikõned. Muidugi oleks pidu siis läbi ka paljudel seaduslikematel helistajatel kellega päriselt suhelda ei taheta nagu metsaärimehed, vitamiinimüüjad jne...

Koolituse vallas petukõnede vältimisel kõige suurem töö vist käib. Televisioon ja muud kanalid on õnneks reklaame täis, et politsei ei palu sul raha pakiautomaati viia.

Regulatsioonide vallas üks lahendus, mis mulle isiklikult ei meeldi, võiks olla telefoni numbrid kõik kindlate isikutega siduda. Selline lahendus on mõnes riigist kasutuses. Politseil oleks elu palju lihtsam kui neil oleks andmebaas kust vaadata, et mingi jorsil on 25 SIM-kaarti -- kohe uks maha ja käed raudu. See oleks jällegi jälgimisühiskonnale üks samm lähemale.

Investeerimispettused

Investeerimispettus on teine Eestlasi laastav pettuseliik. Tehnoloogia vallas lahendus võiks jällegi olla minu rahvahääletusefilter mis kõnede poole pealt võiks selle asja ära takistada.

Koolitus peaks siin olema põhiline viis kuidas ennetada. Krüptorahadel on alati risk nulli minna ja indeksfonde ületavad vähesed ja nad ei helista sulle.

Regulatsioonide osas jään hetkel vastuse võlgu.

Ettemaksupettused

Selle kahjusid vist kuskilt teada ei saa aga isiklikult oma tutvusringkonna pealt tean, et sellist asja toimub väga palju. Üks neiu aastaid tagasi rahahädas müüs Facebook Marketplace'is asju mida tal päriselt ei olnud kuni lõpuks inimesed hakkasid kisama, et pole kaupa saanud. Siis tuli välja, et mitmed inimesed olid sama olematu kauba ostnud neiult. Kohalik põllumees ostis traktori Leedust ettemaksuga, arva kas traktori sai.

Tehnoloogiliselt võiks olla nii hinnangusüsteem kui võimalus deponeerida raha Zuckerbergi kätte kuniks kaup käes. Osta.ee's saab hoida raha kontol kuni kaup sinuni jõuab ja mina kasutan alati seda lahendust ja siiamaani pole probleeme olnud.

Koolituse osas jällegi see peaks/on/võiks olla elementaarteadmine, et ettemaksu ei tee. Ettemaksud internetis ainult usaldusväärsele isikule erandkorras kui oled valmis riskima, et su raha kaob.

Jällegi seadusandlikult ma ei oska hetkel midagi tarka pakkuda.

Armukelmid

Armukelmid on kõige hullemad petturid kes manipuleerivad inimeste emotsioonide ja tunnetega. Teesklevad armastust ja kiindumust jne...

Kuna neid kelme on igasuguseid, on neid kes esinevad oma näo ja nimega ja on inimesi kes saadavad ohvritele TI'ga tehtud pilte siis on väga raske leida ühest lahendust. Kui mingi kolmanda maalane mängib Eestlast siis võiks abi olla sellest nagu X.com tegi, et näitab kust riigist tegelikult kasutaja postitab. Suhtlusrakendus saaks ka hoiatada kui keegi mulle TI'ga pilte saadab aga see tähendaks päris laiapõhjalist inimeste suhtluse jälgimist.

Teavitustööd võiks siin rohkem teha. Paljudel neil kelmidel on sama äratuntav muster kus leitakse põhjuseid miks ei saa teha videokõnesid ja ollakse kaugel välismaal tööl sellepärast ei ole võimalik päriselus kokku saada jne...

Regulatsioonide vallast paar võimalust on:

1. sotsiaalmeedia ära keelata :)

2. nõuda isikusamasuse tuvastus sotsiaalmeedias/suhtlusrakendustes. Ma usun, et lõpptulemust oleks sama mis esimene punkt.

Kokkuvõte

Regulatsioonide osa on nii lahja, sest kuidas sa legaliseerid inimesi skeptilisemaks olema? Eeldan, et petmine on keelatud tegevus ja suurt venda ei taha kes kõiki mu sõnumeid loeb, et mind kaitsta kelmide eest.

Allikad

Kelmid petsid Eesti inimestelt välja 29 miljonit eurot - Uudised - Politsei- ja Piirivalveamet

Armukelmid petsid eestlastelt välja mitusada tuhat eurot - Uudised - Politsei- ja Piirivalveamet

Minu lähenemine ligipääsetavuse parandamiseks oleks kahe osaline.

Teadlikkuse suurendamine

Tihti jääb ma kardan kogu see asi juba teadmatuse taha, ei nähta enda vaatepunktist kaugemale või ei osata teha midagi ligipääsetavuse parandamiseks. Hea oleks kui inimesed juba kohe alguses mõtleks kuidas teha asja nii, et süsteem kõigile kasutatav oleks. Ligipääsetavus ei tohiks olla mingi järelmõte millega tegeleda kui aega üle jääb. Selle jaoks võiks olla suurem rõhk koolitamisel, et millised erivajadused on olemas ja kuidas teha, et asi ikka ligipääsetav oleks neile inimestele. Näiteks see semester on minul ka Veebitehnoloogiad (ICD0007) kursus, seal võiks näiteks üks nädal olla keskendunud ligipääsetavusele, praegu ma ei mäleta, et seal üldse oleks sellest juttu tulnud. Ja muidugi samamoodi võiks inimesi koolitada ka väljaspool ülikooli kindlasti.

Käte väänamine

Avalikus sektoris usun, et mingeid vabandusi pole ja siin peaks kõik süsteemid kõikidele maksimaalselt kasutatavad olema mis võimalik. Selline asi peaks olema seadusega nõutud ja usun, et mingil viisil kindlasti ka on. Avalik sektor võiks juba planeerimisfaasis tegelikult kaasata inimesed kes saavad anda adekvaatset tagasisidet/arvamust ligipääsetavuse kohta.

Varia

Kurb oli kuulda podcastist Linux After Dark episood 72 kus Florian Beijers, kes kasutab ekraanilugerit pidevalt, rääkis, et Linux on kõige kehvema kasutatavusega tema arvates operatsioonisüsteemidest. Kõige parem tema meelest oli siiski Windows. Mis on ka täiesti usutav, sest Linuxi maailmas on palju muutusi toimunud ja tihtilugu tundub, et ligipääsetavus on tagaplaanile jäetud nende muutuste tuules. Kui Xorg asendus Wayland'iga siis tekkis ports rakendusi mis enam ei funktsioneerinud. KDE/Plasma läks Qt5 pealt üle Qt6 peale siis ka kõiki rakendusi ei jõutud ümber teha. KMag(suurendusklaas/luup) on üks konkreetne näide lahendusest mis varem oli aga nüüd peale tehnoloogiate vahetust ei tööta enam.