J.T. blog

Minu mõte läheb kohe kurjamitele kui ma kuulen sõna manifest. Esimene mis pähe tuleb on kohe Unabomber manifesto kus terrorist Ted Kazinsky kritiseerib tehnoloogilist ühiskonda aga võiks hoopis tulla Manifest kõigile Eestimaa rahvastele mis meile oma riigi andis. Igatahes on Palantir Technologies X platvormi kaudu avaldanud oma mingi veidra manifesti.

Mis on Palantir

Palantir oli Sõrmuste isandast mingid suured kivid/kristallid millega näeb kaugele teiste kivide juurde ja mingi mõtetega suhtlus on ka kahe kasutaja vahel võimalik. Probleem oli selles, et kuigi kivid olid võimsaid siis üks neist oli kurja võluri Sauroni käes ja Sauron siis mõjutas teisi kasutajaid.

Palantir Technologies

Palantir Technologies on Peter Thiel, Alex Karp jt. poolt asutatud ettevõte mis loob tarkvarasüsteeme mis võimaldavad võtta palju andmeid ja siis neid koondada/otsida/filtreerida/teisendada jne. Nii kirjeldatuna ei tundugi see midagi halba aga tegelikult müüakse siiski massilise jälgimise ja luure tööriista. Nüüdseks muidugi on sinna kompotti lisatud ka tehisintellekt kes siis aitab sind jälitada.

Manifest

Manifestil on üle 35 miljoni vaatamise X platvormil ja seda on kritiseerinud juba mitmed väljaanded. Kui otsida "Palantir manifesto" siis ainult negatiivsed artiklid minul vasteks tulevad.

1. Silicon Valley'l on moraalne võlg USA ees. Ma ei tea mida see tähendab.

2. Me peame võitlema mobiilirakenduste türannia vastu. IPhone rakendused hoiavad meid kuidagi tagasi ja me oleme enamaks võimelised?

3. Tasuta e-mail ei ole piisav. Ma jällegi ei mõista millest jutt.

4. Pehmel jõul ja retoorikal on piirid. Diplomaatial on piirid ja hoopis relvastuda on vaja ja relvadega mis on tarkvara?

5. TI relvad tulevad, küsimus on kes neid ehitavad ja mille jaoks. Selline argument, et meie vastased käituvad pahasti las siis meie käitume ka. Samas jällegi Eesti ju võttis jälle kasutusele jalaväe vastased miinid, sest strateegiline vastane punane nende kasutamist ei piira ja miks siis peaks meie.

6. Ajateenistus USAsse. Meie maal juba praegu tavaline, et kõik poisid peavad teenima kaitseväes.

7. Kui merejalaväelane küsib paremat relva siis me peaksime selle ehitama, sealhulgas tarkvara. No selle tarkvara kindlasti Palantiri poisid suurima hea meelega teevad.

8. Avalikud teenistujad ei pea olema meie preestrid. Avaliku sektori palgad on liiga väiksed USAs?

9. Peaksime olema armulikumad inimeste suhtes kes on otsustanud olla avaliku elu tegelased. Palantir asutajad Peter Thiel ja Alex Karp on päris vihatud tegelased kohati internetis, et saan aru nende murest.

10. Poliitika psühhologiseerimine on meid viinud eksiteele. ???

11. Meie ühiskond on liiga innukas vaenlase hävingule kaasa aitamast ja on liiga rõõmus nende hävingu üle. Kui alustada sõdasid mille võitmine on pea võimatu ja sellega kõigi elu halvemaks teed siin planeedil ja hoopis aitad oma vastaseid siis tõesti jah palun ärge olge nii innukad vastast hävitama.

12. Aatomiajastu on läbi saamas. Tuumaheidutuse aeg on läbi ja uus heidutus on TI? Kahtlen, ei usu, et niipea kaks tuumarelvadega riiki üksteisele kallale lähevad.

13. Ükski teine riik ei ole progressiivseid väärtuseid edendanud kui USA. Kõikide võimaluste maa USA.

14. Ameerika võim on teinud võimalikuks erakordselt pika rahu. Või hoopis vastastikuse garanteeritud hävingu doktriin?

15. Sõjajärgne Saksamaa ja Jaapani relvitustamine tuleb olematuks teha. Bundeswehr võiks oma jõu taastada küll, eriti nüüd kus USA tahab olla mitte hea liitlane.

16. Peaksime kiitma neid kes üritavad luua seal kus turg on läbikukkunud. Elon Muski ei tohi ka kritiseerida.

17. Silicon Valley peab mängima rolli vägivaldsete kuritegude peatamisel. Jällegi, ostke meie(Palantiri) massjälgimise tarkvara.

18. Avaliku elu tegelaste privaatsete elude paljastamine hirmutab inimesi avalikust teenistusest. Ei meeldi kellelegi need poliitikud kes meid valitsevad, ei olda rahul siin pool sood ega seal pool atlandi.

19. Ettevaatlikus mida me eneseteadmata avalikus elus julgustame on söövitav. Avaliku elu tegelased ei saa midagi öelda, sest me ootame, et nad ei ütleks kunagi midagi valet.

20. Tuleb vastu hakata usulisele sallimatusele mis on teatud ringkonnas levinud. Ma ei tea mis eliidist siin jutt on kes on sallimatud teiste uskude suhtes. Alex Karp on Israeli juurtega ja Israeli suur toetaja. Praegu kritiseeritakse Israeli palju Palestiinas, Iraanis ja Liibanonis sõdimise pärast ja ei imestaks kui tema ka kriitikaga pihta on saanud sellepärast.

21. Osad kultuurid on teinud elutähtsaid edasiminekuid samal ajal kui teised on düsfunktsionaalsed ja regressiivsed. Ma jällegi ei tea mis kultuuridest siin jutt käib aga mina nii julgelt kohe lahterdada ei julgeks. Kultuuriline erinevus pidi rikastama vms.

22. Peame vastu seisma sisutühjale ja õõnsale mitmekesisusele. Ma ei tea millised need Ameerika väärtused oleks kui need ei oleks mitmekesised. Ei kutsuta USAd immigrantide maaks niisama vaid ta on ju kompott inimestes üle maakera. Oleks võinud ka välja tuua oma homogeensed väärtused siis ehk oskaks midagi rohkemat arvata.

Kokkuvõte

Veider värk. Ei kujuta ette mille pärast see avalikustada vaja oli või mida sellega saavutada üritatakse. Mina kirjeldaks seda kui natukene sotsiaalset kriitikat, mõni punkt reklaami nende enda toodetele ja siis väike palve mitte kritiseerida neid nii palju. Ei tea kas nad usuvad ka seda TI relvade asja või räägivad seda hirmutamiseks, et oma tooteid müüa.

Valisin raamaturetsensiooniks Paul Grahami Hackers & Painters. See raamat on Grahami essee kogumik kus iga peatükk on üks tema essee. Valisin selle raamatu, sest olen argumenti kuulnud ka varem, et arendajad on tegelikult rohkem maalikunstnikega sarnased kui inseneridega. Lisaks juba Sissejuhatus infotehnoloogiasse aine raames õppejõud Tanel Tammet lasi lugeda paari Grahami esseed, mis olid päris huvitavad minu meelest.

Why Nerds Are Unpopular

Esimene peatükk oli nohikute mitte-populaarsusest põhi- ja keskkooli tasemel. Minu mulje Eesti koolisüsteemist ei kattu sellega, mis Graham kirjutas, et targad inimesed pole populaarsed. Kohati mul oli tunne, et see keskkond mis ta kirjeldab on rohkem nagu Hollywoodi filmist, mis võib olla sellepärast, et Ameerikas see koolielu ongi selline.

Hackers and Painters

Selle peatüki järgi on ka raamat nimetatud. Mina ennast kunstnikuks ei pea aga samas pean tõdema, et kipun nõustuma Grahami argumentidega. Me kõik tahaksime olla insenerid suure i'ga aga programmeerimine võib olla siiski niisama sinna alla ei kvalifitseeru. Ma arvan, et insenerid võiksid olla need kes kavandavad/planeerivad kuidas suuri infosüsteeme/rakendusi ehitada. Arendaja kes LEGO-klotse kokku paneb tunde järgi on tõesti sarnasem maalikunstniku kui inseneriga. Tarkvara arendus on nii põnevam ja lõbusam kui seda kunstiks pidada minu meelest. Ma ei tahaks arendaja olla kui ma peaks kõike metoodiliselt by the book tegema ja enne koodi kirjutamist näiteks UML diagramme joonistama. Loovusele võiks jääda vabad käed, mis tähendab, et on ka võimalus teha vigu ja halbu lahendusi, millest pärast õppida. Kui sa lood tarkvara kiiritusravimasinale muidugi siis absoluutselt võiks asi väiksema loovuse ja suurema metoodilisusega käia, sest mängus on elud. Ja tegelikult on see ju päris vana vaidluse koht internetis, et kas tarkvara arendus on engineering või mitte.

What You Can't Say

Hoia silmad lahti gruppide/ideede kohta mida ei tohi kritiseerida ja mõtiskle miks see nii olla võib.

How to Make Wealth

Selle asemel, et 40 aastat tööd teha siis tee 40 aasta töö ära kümnega kuskil idu firmas.

A Plan for Spam

Kunagi kui ma rohkem gung ho olin kõige terminalis tegemise koha pealt siis ma kasutasin e-kirjade lugemiseks mutt nimelist rakendust ja spämmi filtreerimiseks kasutasin bogofilter'it. See aeg ma küll ei teadnud kes Paul Graham on aga bogofilter on sellest lahendusest inspireeritud mis ta kirjeldas. Oli huvitav ära tunda tema lahendust.

Mind the Gap

See oli kõige põnevam peatükk selles raamatus aga võib olla sellepärast, et suhtun väga suure skepsisega sellesse juttu. 15 aasta tagune mina oleks selle kõigega nõustunud mis Graham kirjutas aga nüüdseks olen kasvanud skeptilisemaks miljardäride jutu suhtes. Esimene idee sellest peatükist oli, et inimestel ei olnud motivatsiooni rikkust koguda enne kui selle hoidmine polnud turvaline, oli oht, et kuningas või keegi võtab ära. Enne kapitalistliku ühiskonna algust ma arvan olid inimestel suuremad mured kui rikkuse kogumine ja kehtis hoopis reegel kel jõud sellel õigus. Teine idee mis minu kõrvu sealt jäi oli, et me ei tohiks takistada rikastel rikkuse loomist ehk ei tohiks neid maksustada jne. Interneti andmetel on Paul Graham paar miljardit väärt ja mind häiris see, et ta kirjutas kuidas me ei tohiks liialt maksustada teda, sest see pärsiks innovatsiooni ja võtaks motivatsiooni rikkust luua. Mina seda juttu ei usu, kas Paul Graham oleks oma Viaweb idufirma kallal sellepärast rohkem töötanud või rohkem väärtust loonud kui maksud oleks madalamad olnud?

See lõhe rikaste ja vaeste vahel ma usun, et on pigem suurenenud tehnoloogia pärast. Minu meelest peab praegune inimene tegema rohkem tööd, et saada samas väärtuses palka kui keegi näiteks 60 aastat tagasi. Inimeste produktiivsus on tõusnud tänu tehnoloogiale aga järjest vähem loodud väärtusest saab töötaja endale. Samal ajal on meil nüüd juba inimesed kes on sadu miljardeid väärt ja mitu tehnoloogia firmat mille väärtus on üle triljoni.

Kokkuvõte

Paul Graham on hea autor kes kirjutab hästi ja veenvalt. Huvitav oli, et ta kuskil mainis et nende idufirma Viaweb millega ta oma esimese rikkuse lõi oli kirjutatud LISP programmeerimiskeeles. Müts maha selle eest, olen ka kunagi katsetanud ja üritanud õppida LISP'i. Selles veel teha veebipoodide loomise süsteem, väga kõva sõna ma arvan.

Ma lõpetasin lugemise juba üle kuu aja tagasi aga pole jõudnud postitust kirjutada seega kindlasti juba palju tähtsat meelest läinud.

ÕIS2

Kehva kasutatavusega lehti on kindlasti internetis üüratu arv. ÕIS2 tegelikult täidab ka oma ülesannet, vähemalt siiamaani olen saanud õpingukava esitatud õigeks ajaks ja pole veel sellepärast välja visatud. Mind häirib ÕISi puhul, et see on ühelehe rakendus ja keegi pole sellepeale tulnud, et edasi tagasi nupud töötaks. Vahest tahaks minna tagasi eelmisele lehele aga siis satud hoopis lehele kus olid enne ÕISi avamist. Asja teeb minu jaoks hullemaks, et ma õpin TEHNIKA ülikoolis ja sellepärast on ka selline rätsepa lapsed käivad paljajalu tunne sellest. Samas see ÕIS2 on vist mingi asutuste ülene asi, sest vähemalt TÜ ja TLÜ on ka mingi ÕIS2 kasutusel. Lohutan ennast sellega, et see pole tegelikult minu kooli poolt tehtud.

Robert Laursoo blogis nägin, et eelmises ÕIS variandis oli ka päris hea statistika saadaval ainete läbivuse jne kohta. Mina ÕIS2 pole selliseid andmeid kahjuks leidnud aga ülimalt uudishimuliku inimesena nii väga sooviksin.

Kokkuvõttes ajab see ÕIS2 oma asja ära, lihtsalt uue versiooniga on mingi funktsionaalsus kadunud või mujale viidud.

Proton Mail

Vinguda mingite asjade kallal on ülimalt lihtne aga leida mingi näide kus tõesti kõik hästi on juba midagi muud.

Mulle isiklikult meeldib Proton Mail lihtsus. Funktsioneerib edukalt väikesel kui suurel ekraanil ja pole veel kordagi leidnud ennast mõtlemast, et liiga keeruline on. Kiirklahvid on ka olemas mis teeb kasutamise veel hõlpsamaks. Paar erinevat tumedat välimust on ka olemas kuigi Dark Reader brauseri lisa saab ka Protoni lehega hästi hakkama. Vigade andeks andmise poole pealt pead kahjuks maksimum 20 sekundiga taipama, et oled eksinud või ei saa enam saatmist tagasi võtta. Aga tegelikult miks ta üldse kõlbas siia näiteks tuua on see, et Proton ideoloogiliselt väga sobib minu vaadetega. Nad ei ürita minu andmetest kaevata mingeid mustreid millega minu pealt rohkem teenida vaid väidetavalt on kõik andmed otspunktist otspunkti krüpteeritud ja emailide sisu on ka krüpteeritud nende serverites. Programmaatiliselt emailide lugemiseks tuleb käia välja mõni euro raha kuus mis on tegelikult aus hind selle eest, et sa ei pea lugema reklaame ja sinu emailide sisu ei müüda või kasutata. Miks ma selle viimase punkti välja tõin on sellepärast, et minu meelest on väga tähtis, et teenust oleks võimalik programmaatiliselt kasutada, sest see annab ligipääsu paljudele erivajadustega inimestele. Kui keegi näiteks ei saa veebilehte kasutada siis tal on võimalus oma kirjad alla tõmmata ja lasta need endale ettelugeda vms. Või üleüldse võimaluse inimestel teha oma esirakendus kui neil on enda meelest parem visioon näiteks nagu YouTube veebile on loodud mitu erinevat native linux rakendust: FreeTube, Minitube, UTube.

Selle nädala ülesandeks on uurida ühe tarkvara arendus- ja ärimudelit.

Neovim

Ma valisin selleks Neovim'i. Valisin selle, sest ise aktiivselt kasutan Neovim'i ja usun, et keegi teine ka ei vali seda samas. Neovim on klassikalise Vim tekstiredaktori edasi arendus.

Arendusmudel

Neovim lähtekood on Apache 2.0 litsentsi all, samas Vim projektist pärit osad on endiselt Vim'i enda litsentsiga. Projektil on hetkeseisuga 26 põhihooldajat kes on oma staatuse saanud suurte panuste eest. Kuna tegu on vabavaraga siis otseseid tööülesandeid keegi ei jaga samas eksisteerib tegevuskava kus on kirjas projekti kõrgema taseme sihtmärgid mille poole püüeldakse kollektiivselt. Peale põhihooldajate on Github'i andmetel projekti veel panustanud üle 1700 erineva kasutaja. Ma arvan, et seda mudelit võiks nimetada Eric S. Raymondi järgi turu(bazaar) arendusmudeliks, sest inimesed tegelevad nende murede kallal põhiliselt ikka mis neid paeluvad nagu vabavara projektides tavaliselt.

Ärimudel

Traditsioonilises äri tegemises neid süüdistada ei saa. Administratiivseid tegelasi palgal ei ole ja kõik raha mis tuleb kulutatakse arenduse peale. Kui neil koguneb mingi hulk raha siis nad maksavad mõnele projekti hooldajale/arendajale näiteks kuu aja palga, et siis see inimene saaks täistööajaga tegeleda kuu aega mingi probleemi lahendamisega. Kõik on avalik ja nähtav, sest nad ise mingi MTÜ'ga ei majanda vaid kasutavad Open Collective keskkonda. Läbipaistvuse huvides olgu mainitud, et Open Source Collective kes siis Neovim projekti raha asju hoiab võtab siiski 10% teenustasu, et täitsa ilma administratiivsete kuludeta asi siiski pole. Siin lehel on ilusasti näha projekti sissetulekud ja väljaminekud. Minu meelest on see läbipaistvus väga tore.

Lisaks on neil e-pood kust saab nänni osta projekti toetamiseks ja toetuse välja näitamiseks.

Vim

Kõik kes kunagi Vim'i käima on pannud on vast märganud kohe avalehel ülekutset toetada lapsi Ugandas. Vim kutsub ennast Careware/CharityWare'ks ja Vim originaalne autor Bram Moolenaar palus teha annetusi laste aitamiseks Ugandas kui sulle oli Vim'ist kasu ja soovisid tagasi anda midagi. Kahjuks peale Moolenaari lahkumist siit ilmast pidi ka tema heategevus organisatsioon ICCF Holland töö lõpetama aga Brami mälestuse hoidmiseks on leitud teine organisatsioon kellele võib annetada soovikorral.

Allikad

neovim/LICENSE.txt at master neovim/neovim

Members People neovim

sponsor Vim development :vim online

Hetkel on aktuaalne sellise maksu tõus millest paljud isegi ei tea, mina kutsun seda salvestusseadmete maksuks. See tasu on vist meile peale surutud euroopa õigussüsteemist ja on mõeldud kompenseerima autoritele seda, et sul on võimalik teha autoriõigustega kaitstud teostest koopiaid ilma autori loata. Tasu suurused otse riigiteatajast:

3. salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart;
4. salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot.

Tasu kogutakse aasta peale kokku kuskile 2 miljoni euro juurde.

Varem oli nutitelefonide pealt kogutav tasu 3.5 eurot tüki eest aga see suureneb 6 euro peale esimesest juulist 2026. Turu-uuringute AS'i uuringu järgi on üks kuuest inimesest eelmine aasta internetist tasuta muusikat allalaadinud.

Minu arvamus on, et see maks on jaburus kuubis:

1. Seda peavad maksma kõik - üks kuuest tõmbab muusikat aga kõik kuus maksavad
2. Maksad iga kord kui seadme ostad - ostad arvuti ja telefoni koos siis mõlema pealt maksad, kas nüüd on suurem õigus kopeerida midagi?
3. 2 miljonit võiks lihtsalt riigikassast anda autoritele. Nii väikseid numbreid Rahandusministeeriumi mehed isegi ei näe, see on neile ümardusviga rohkem kui kulu. Ja maksu kogumine ka ma eeldan, et tekitab mingi lisa kulu riigile.
4. Ostan DVD aga ma ei tohi sellest koopiat ikka teha, sest sellel on koopiakaitse ja sellest mõõda minemine on ikka keelatud mis siis, et mul on maks makstud
5. Tasu selle eest, et sul on võimalik kopeerida midagi oma seadmega on nagu maks autodele, sest nendega on võimalik kellelegi otsa sõita?
6. Boonus punkt meie sõbralt tehisarult: Kui sa maksad spotify vms eest oma telefonis/arvutis siis sa saad mitu korda maksustatud.

Väga sellised süüdi juba eos võnked tulevad sellest tasust. Tasu võiks suurendada siis kui sellega kaasneks ka rohkem õiguseid. No-DRM seadusesse ja ma olen nõus 10 eurot ka maksma telefoni ostes seda toredat tasu.

Allikad

Autoriõiguse seadus

Pöördumine.pdf

Mida arvad erakopeerimise tasu määrade plaanitavast tõstmisest? | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele | Majandus | ERR