J.T. blog

Kuna ma isiklikult ei ole IT professionaal ehk keegi mulle arvutiga töötamise eest palka ei maksa kahjuks (aga avatud võimalustele kui keegi soovib maksta mulle :) ). Siis siit on oodata rohkem minu arvamust kui fakte ja vabandust kui hallutsineerin nagu suur keelemudel.

Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom

Kutsekõrgharidust kui sellist vist Eestis enam ei eksisteeri paarkümmend aastat juba. Tavalise bakalaureuse ja rakenduslikukõrghariduse vahe on vist enamasti praktika mahus, sest mõlemad lõppevad siiski bakalaureuse kraadi omastamisega. Seega nende vahel mingeid võrdlus pole vast vaja tuua ja asi on puhtalt maitses ja selles mis kus pakutakse. Üks osa minu motivatsioonist asuda ülikoolis õppima IT asja oli OSKA IKT-sektori raporti lugemine. Sealt ma nägin, et ainult 4% IKT-sektori töötajatest oli põhiharidusega. Ja täpselt nii vähe haridust oli ka minul kui ma seda raportit lugema sattusin. Vaata järgnevat kuvatõmmist raportist: See oli nagu välk selgest taevast, et nii harimatut inimest nagu mina see sektor ei vaja. See oli üks põhjusest miks ma otsustasin keskkooli ära lõpetada ja ka peale seda ülikooli astuda. Siin ma nüüd olen kompetentse hankimas TalTechis.

Kutseharidus

Mina tudeerin TalTechis IT-süsteemide arendust aga tõesti on ka veel valikuid. Võimalus oleks olnud ka minna kuskile kutsekooli arendajaks õppima. EHIS2 andis tarkvaraarendaja otsingu peale 19 vastet millest lugesin kiiruga kokku umbes 6 erinevat kooli kes siis pakuvad võimalust õppida arendajaks. Kutsekasse õppima asumine oli minu jaoks plaan-c, ehk kui ma poleks ülikooli jaoks olnud piisavalt kvalifitseeritud siis oli plaan proovida mõnda kutsehariduskeskusesse sisse saada.

Ma isiklikult loodan ülikoolist saada rohkem süvaõpet ja laiemaid baasteadmisi kui võib olla kutsekast saaks. Ülikooli üks eelis veel on paindlikus ma arvan, kõrgkoolis saab/peab oma õpingukava ise koostama mis lubab rohkem paindlikust samas nõuab ka rohkem isiklikku vastutust, et oma asjad tehtud saad. Viimati kui mina kutsekoolis käisin oli seal tunniplaan ja sina ilmu kohale ja paari aasta pärast peaks diplom käes olema.

Kutsekoolist saab noorem tarkvaraarendaja tase 4 kutse. Tase 6 õpet vist niisama kuskil kutsekas õppida ei saa. Tase 6 standardis punktis A.3 on ka kirjas: "Tarkvaraarendajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus või teatud juhtudel kutseharidus keskhariduse baasil". Siit minule jääb mulje, et see kutsekooli mudel on piiratud ja kõrgkoolist pääsu pole kui soovid edasi õppida. Eestis on kõrghariduses selged astmed, et bakalaureus, magister ja doktor. Nendel edasi minekutel on ka teatud paindlikus, et sa ei pea täpselt seda asja õppima minema mis sa õppisid eelmises astmes, muidugi saab ka huvi korral õppida samal tasemel erinevaid asju jne...

Mina arvan, et kutsekoolis arendajaks õppimine oleks hea valik inimesele kes on äsja lõpetanud põhikooli ja tunneb, et tahab kohe käe külge panna. Tehes siis korraga oma kutseõpet ja keskharidusõpet sinna kõrvale.

Sertifikaadid

Minule on jäänud mulje, et need ei ole väga midagi väärt kahjuks. Enamus on sellised mida saab läbi interneti teha ja tänu sellele on väga kergesti petetavad. Kui mingit sertifikaati soovida siis ma arvan, et see peaks olema selline mis tõesti tõendab, et sa oled ka päriselt õppinud antud teema selgeks.

Kuidas tööle saab?

Mina ei tea! Arvan, et siin mängib samapalju rolli karismaatilisus, enesekindlus ja muidu julge pealehakkamine kui see, et kas sul on kutse- või kõrgharidus.

Allikad

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: INFO- JA KOMMUNIKATSIOONI-TEHNOLOOGIA VALDKOND

Õppekavad | EHIS2

Kutsestandardid: Tarkvaraarendaja, tase 6

Ärivaraline litsents

Soovitaks ärivaralist litsentsi juhul kui Härra Nohik kavatseb oma tarkvara müüa samamoodi nagu poes müüakse pätsi leiba. Tal võiks siis olla rakendus mis on unikaalne ja piisavalt suuremahuline, et inimesed on valmis selle kasutamise eest maksma vähemalt korra (muidugi tänapäevases SaaS maailmas pigem autor ei nõustu ainult korra tasu saama vaid eelistaks seda iga kuu). Toode võiks tõesti olla eriline siis oma võimaluste/võimekuse poolest. Alternatiivne põhjus võiks olla kui ta ei soovi oma lähtekoodi avalikustada mingil põhjusel, näiteks tunneb häbi koodi pärast vms aga siiski soovib valmis programmi anda teistele kasutamiseks.

Muidugi mina kes ma kasutan palju avavara (piinlik aga vist esimest korda kohtan sellist sõna) paluks Härra Nohikul peale seda kui tema programm on oma elu ära elanud avada selle lähtekood siiski avalikusele näiteks GPL litsentsiga. No lihtsalt ühiskonna hüvanguks või nii. Mulle väga meeldib, et id Software on oma vanad mootorid GPL litsentsiga vabaks lasknud. Nüüd elavad mängud nagu Quake III Arena ja Enemy Territory edasi oma elu populaarsete avavara projektidena nagu ioquake3 ja ET: Legacy. See on minu meelest väga hea mudel mida rohkemad võiksid järgida.

GPL

GPL litsentsi soovitaks juhul kui Naatan soovib, et tema loodud lähtekood oleks avatud ja kõik edasiarendused/parendused/täiendused oleksid ka avatud. Või kui ta soovib teha avavara projekti ja soovib, et teised ka panustaksid tema loomingusse siis GPL võiks neile teistele anda kindluse, et juhtugu mis juhtub on nende annetatud kood avatud ja Naatan ei saa sellega kuskile kaduda.

BSD

BSD litsentsi soovitaks kui Naatan Nohik tahab koodi lihtsalt pillata kuskile eetrisse*. Kui ta ei hooli mis sellest koodist saab ja hoolib ainult sellest, et tema kirjutatud koodi osadel on tema nimi ka juures. Mida keegi ei pruugi näha, sest keegi võib võtta tema BSD litsenseeritud koodi ja kasutada seda oma suletud lähtekoodiga projektis. Või kui ta on siuke suur libertaar ja usub, et inimese õigus teha koodiga mida iganes on tähtsam kui see, et see jääb avatuks ja täiendatavaks nagu GPL puhul.

* keskkond, mida endisajal peeti nii valguse kui ka kõigi teiste elektromagnetiliste nähtuste kandjaks - eki.ee

GPL versus BSD

Mina ütleks, et GPL on rohkem selline ühiskonna hüvanguks visiooniga loodud litsents. Piirab õigust teha antud koodiga mida iganes uskumusest, et range avatud lähtekoodi nõue on ühiskonnale kasulikum. BSD litsents on rohkem selline siin on kood, sa ei või väita, et sina selle lõid aga muul juhul tee mis tahad.

Muidug tuleb siin veel mängu, et kui sa arendad teeki ja see on GPL litsentsiga siis peavad kõik sinu teegi kasutajad ka kasutama samasugust litsentsi. Sellepärast paljud teegid kasutavad vähem rangemaid litsentse nagu Lesser-GPL mis lubavad vähemalt mitte avatud lähtekoodiga projektidel kasutada oma koodi.

Jora

See, et GPL on viraalne tuletas mulle meelde sellise veebikoomiksi JavaScripti async viraalsuse kohta:

Palusin seda kohendada GPL viraalsuse näitamiseks Google Gemini plagiaadimasinal ja sain sellise tulemuse: Huvitavad näoilmed on genereeritud.

Allikad

id Software

Why you shouldn't use the Lesser GPL for your next library - GNU Project - Free Software Foundation

Peale uudistega tutvumist olen saanud jällegi pettumuse. Suur-korpo Meta on edukalt ostnud omale kasuliku seaduse California osariigis, millega vanusekontrolli probleem lükatakse operatsioonisüsteemi pakkujate kaela. TBOTE projekt on teinud uurimistööd selle konkreetse ja teiste analoogsete seaduste toetajate kohta ja sealt tagant tulevad välja Meta, Snap, X ja teised sotsiaalmeedia platvorme haldavad korporatsioonid. Meta üksi on kulutanud lobistide peale üle 20 miljon aastas selle nimel. On ilmselge, et see seadus on kasulik neile, sest saavad vastutuse ära enda kaelast kellegi teise kaela lükata. Üksi Redditi kommentaar tõi sellise analoogi: see on sama kui striptiisi klubi laseks turvamehed lahti ja siis vinguks, et ühistransport ei kontrolli vanust enne kui inimesi klubi juurde sõidutab.

Selline asi mind tegelikult üldse ei huvitaks aga tundub, et Linuxi kasutajana ka minul siiski pole pääsu. Need seadused mingeid erandeid ei tee. Õnneks on ka palju kriitikat saanud arendajad kes on avaldanud soovi/kavatsust nende seadustega kaasa minna. Kui Canonical leiab, et see seadus kohandub neile siis ega pääsu ei ole ka vist. Muidugi on veel see asi, et neid selliseid seaduseid tuleb nagu seeni peale vihma, peale California on analoogsed asjad töös ka teistes osariikides. Teine suur näide on Brasiilia kus selline seadus vastu võetud on. Kuna neid kohti kus sellised seadused on vastuvõetud on järjest rohkem siis läheb raskeks operatsioonisüsteemide pakkujatel lihtsalt oma süsteemi kasutamise keelamine antud regioonides.

Kõige hullem on see, et minu arvates see idee lahenduse taga on ok. Teed lapsele kasutaja oma arvutisse, määrad tema vanuse vahemiku seal korrektselt (ja nii, et laps seda ise muuta ei saa) ja siis idee poolest lapsel polegi võimalik mitte-eakohasele sisule ligi saada hiljem. Asja teeb jamaks, et selle eest võitlevad sotsiaalmeedia korpod, et vastutust enda kaelast ära veeretada ja samas saavad ühele andmepunktile hea allika. Õige lahendus oleks, et nad teeks oma lehed ja äpid selliseks, et need ei oleks lastele ohtlikud ja ei mõjuks neile halvasti.

Allikad

California introduces age verification law for all operating systems, including Linux and SteamOS — user age verified during OS account setup

The TBOTE Project

Ubuntu, Fedora, Linux Mint Discuss Age Verification Amid California Law Backlash - 9to5linux

Brazil Wants to Reshape The Internet for Kids. The Hard Part Just Began.

E-ITSPEA nädal 6

Mis mina muudaks intellektuaalomandimudeli komponentidest on autoriõigus ja patendid

Autoriõigusega on lihtne, ma arvan, et see ei peaks olema nii pikk. Kui peaks kuskile piiri tõmbama maha siis sinna kuskile autori elu ea juurde. Kui su vanaisa kirjutas hea raamatu siis vabandust aga sina kaks generatsiooni edasi mingit eksklusiivset õigust ei vääri selle eest mis keegi ammu enne sind tegi. Kui asja mõte on, et autoritel on võimalus oma loomingult teenida siis olgu ka nii. Mitte, et mingi hingeta suur korporatsioon hoiab kõhh Disney kõhh kümne küünega kinni õigustest teostele mis loodi sada aastat tagasi juba. Teine kirstunael on see, et nende autoriõiguste seaduste eest on just võidelnud inimesed ja korporatsioon kes omavad õiguseid teostele mille on loonud keegi enne neid. Lisaks kõik see värk areneb nii kiirelt, kas üldse leidub mõni näiteks 75 aastat vana film mille vaatamise eest keegi veel oleks nõus maksma, et võib olla seal polegi tegelikult midagi kaitsta ja rahad on juba teenitud.

Patentidega õnneks on hästi läinud ja oleme seda Ameerika õudust suutnud vältida ja sooviks, et see ka nii edaspidi oleks. See kunagine ACTA teema hirmutas päris palju. See, et see lepingu sisu oli vähemalt planeerimis faasis salastatud, seda asja aeti kuskil suletud uste taga ja meie valitsus kiitis asja veel heaks oli päris hea siuke ämber külma vett näkku. See tekitas sellise tunde, et kõik peale lihtinimeste on kinni makstud. Lõpuks õnneks kuskil siiski kaine mõistus võitis. Kui patentide idee oli ka, et autoril on õigus/võimalus oma leiutise pealt raha teenida siis tarkvara patentide maailma ma kirjeldaks muud moodi mis seal USAs on. Rohkem meenutab see sellist vastastikuse garanteeritud hävingu doktriini nagu tuumarelvade puhul räägitakse. Suurtel korporatsioonidel on mingi portfellid patente ja siis nad oma vahel ei sõdi, sest asjal poleks mõtet aga samas hoiab see ära väikeste võimaluse siseneda liivakasti, sest suurtel on väga hea heidutus vahend.

Mida ei muudaks

Mul ei tule hetkel pähe ühtegi juhtu ärisaladuste kaitsmise kuritarvitamise kohapealt siis hetkel valiksin selle. Fakt on, et ärisaladused eksisteerivad ja vajavad kaitsmist. Kui naabri Kalle ei avalikusta oma vanaema pannkookide salajast retsepti siis nii on, kuidagi see minu õiguseid ei riiva ja imelik oleks kui seadus hoopis kohustaks teda seda avalikustama mulle. Teisena ma arvan, et kui me võtame programmi lähtekoodi ja lubame seda varjata ärisaladuse nime all siis siin saaks teha kerge argumendi miks see hea on ja innovatsioonile kaasa aitab. On ju palju tarkvara mis on unikaalne oma võimekuse poolest ja kui nüüd näiteks kõik peaks oma lähtekoodi avalikustama siis tekib küsimus, et kas ka siis oleks selle programmi loomiseks vajalik investeering tehtud? Mina arvan, et paljudel juhtudel oleks see vastus pigem ei.

Lora

Google'i keelemudel arvas, et hea töötav intellektuaalomandimudeli komponent on litsentsid. Olles ise koguaeg tarbija rollis ehk minule jääb peenem/lühem ots alati siis ei saaks enam rohkem vähem nõustuda. Kõik need EULA'd on sellised, et tarbijale jäävad kõik kohustused ja riskid, tootjale aga kõik õigused ja võimalused. Sa ostad tarkvara toote siis sa ei saa mitte midagi tegelikult, saad õiguse kasutada mingit tarkvara nii kaua kuni tootja viitsib asja toetada. Videomängude maailmast on juba mitmeid näiteid kus mängud väga lühikese ajaga lihtsalt kaovad, sest nad ei saanud populaarseks. Teha pole midagi, sest sa ei ostnud tegelikult mängu ennast vaid litsentsi seda kasutada täpselt nii kaua kuni tootja viitsib seda toetada. Tugevalt arvan, et siin oleks vaja legislatsiooni mis tarbijaid rohkem kaitseks. Mis mõttes ma ei tohi kasutada ITunes'i tuumarelvade arendamiseks, Kim'i see küll ei peatanud.

E-ITSPEA nädal 5

Tea, kus asud küberruumis

Virginia Shea netiketti kolmas reegel: "tea, kus sa oled", võiks olla tänapäeval sama tähtis kui ta oli 90-ndatel. Shea peab selle reegli all silmas, et viisakus reeglid varieeruvad olenevalt kohast ja suhtlus vormist. Viisakusreeglid ikka varieeruvad olenevalt keskkonnast aga võrreldes aastaga 1994 tasuks veel välja tuua, et palju on jama internetis millest ei peaks üldse välja tegema. Ei ole mingit kasu suhelda inimestega või reageerida üldse nende postitustele kes teevad seda ainult raha teenimise eesmärgil. Nimelt Meta ja X maksavad mingile kontingendile raha selle järgi kui palju nende postitustele reageeritakse. See on hea motivaator postitada asju mis on näiteks ilmselgelt valed, et inimesed jookseks kommenteerima ja autorit parandama, mõistmata, et see oligi autori kuri plaan algusest peale. Kiire kokkuvõte: tea kus oled internetis ja enne kohaliku netiketti pärast muretsemist tasub mõelda kas üldse autoriga suhtlemine on mõtekas.

Jaga oma teadmisi

Reegel kuus on jaga oma teadmisi. See on väga tore, et targad inimesed oma teadmisi jagavad meiega internetis aga minu hirm on, et seda saab järjest vähem olema. Tundub vähemasti, et järjest vähem on kohti kus neid ekspertide teadmisi on võimalik ammutada. Igasuguste suurte foorumite aeg on ümber saanud, USENET'i kasutatakse ainult piraatluse jaoks ja on spämmi täis, StackOverflow veel vaevu hingitseb. Üks kirstunael on suured keelemudelid mis on treenitud terve interneti sisu peal peaaegu aga tagasi väga ei anna, kasutavad ju paljud keelemudeleid otsingumootori asendusena, milleks otsida netist kui TI võib lihtsalt vastata tänu teadmistele mis see internetist saanud on treenimisel. Google ka genereerib TI'ga sinu murele vastuse võttes ära vajaduse tegeliku lahenduse looja lehte külastada. Mis võtab loojalt motivatsiooni midagi luua kui tema lehele keegi ei jõua. Lõpuks natukene surnud ring kui sisuloojatel(ekspertidel) pole motivatsiooni sisu(teadmisi) luua(jagada) siis mille peal neid mudeleid treenitakse? Minule vähemasti tundub, et seda ekspertide oma teadmiste jagamist on vähemaks jäänud internetis aga tegelikult võib olla, et seda tehakse kuskil kuhu mina pole veel teed leidnud või on see lihtsalt rohkem hajutatud.

Beware of the bots

Kui ma peaks lisama ühe reegli siis lisaksin veel hoiatuse veebirobotite kohta. Mõjutustehnikate õpikeskkond https://mojutustehnikad.ee andmetel moodustab pahatahtlikke bottide liiklus internetist 29%. Sellepärast võikski kõik interneti kasutajad olla teadlikud internetis eksisteerivate automatiseeritud pahatahtlike süsteemide eksistentsi kohta. Tädi Maali nime ja pildiga profiil Facebookis võib olla hoopis bot kes varastas Tädi Maali identiteedi ja üritab nüüd sind panna klikkima oma kahtlasel lingil. Mingid bot'id üritavad aktiivselt ühiskonda lõhestada võimendades mingit vähemuse arvamust nii palju, et tundub, et hoopis suur hulk inimesi arvab nii. See on ainult kaks näidet aga tegelikult neid botte on palju ja tasub silmad lahti hoida ja skeptiliselt suhtuda võõrastesse interneti kasutajatesse.

Ma kujutan ette, et tänu suurtele keelemudelitele läheb vähemalt esialgu see asi veel hullemaks. Kui varem oli näiteks lihtne aru saada paljudest bottidest, sest nad kirjutasid sulle inglise keeles, siis keelemudeli abiga saaks boti eesti keelt suhtlema mis teeks selle palju usutavamaks kahjuks.

PS: Postitus sai kuidagi väga masendava suunaga, ei usu, et lõpp veel lähedal tegelikult oleks internetile. Internet on paindlik ja pidevalt arenev ja küll ta kohaneb ja toime tuleb uute katsumustega.

Allikad

Introducing Facebook Content Monetization | Facebook for Creators

X's Creator Monetization Standards | X Help

- Stack Exchange Data Explorer -

Mis on identiteedipettus? Infomõjutustehnikate haridusveeb